Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Jüri Estam

 

Üldiselt räägitakse kolmest Balti riigist, kuid kui suhtuda asjasse avatumalt, võiks “Balti riike” arvu poolest ju ka rohkem esineda.


Ükski asi ei too tagasi ammu väljasurnud preisi rahvast ega nende balti keelte perre kuulunud keelt, aga hästi avara kujutlusvõimega inimesed, kes usuvad vabanemise võimalustesse, võiksid “oleksoloogiliselt” kujutada ette näiteks üht tulevast Kaliningradi, millest saab tulevikus jälle Königsberg.

Jüri Estam

 

See võib kõlada harjumatult USAs elavatele eestlastele, kuid aeg-ajalt tuleb Eestis elades mõelda kohvrite peale eesti kodude välisuste juures.

 

Kuidas inimesed põgeneda saaksid, kui aeg selleks jälle küpseks saama peaks?

Jüri Estam

 

Umbes jaanipäeva paiku peaks meie parlamendi täiskogu arutama Riigikogu kultuurikomisjonis äsja sündinud ettepanekut raha eraldamiseks (Eesti Kultuurkapitali ehk KULKA kaudu) selleks, et 1913. aastal valminud Estonia teatrihoone külge Tallinnas saaks poogitud üks suur ja modernne lisahoone.

 

Vist siis vana ja auväärse Estonia selle osa külge, mis vaatab Pärnu maantee poole.

 

Seda juhul, kui olen vastavast kontseptsioonist ruumilises mõttes õigesti aru saanud.

Maarja Vaino

 

Juba aastaid on räägitud sellest, et looduskeskkonnaga talitades tuleb silmas pidada jätkusuutlikkust ja tasakaalu.

 

Vahel tundub, et selle ilusa jutu saatel on võimalik lõpuks maha võtta kogu Eesti mets, arutles Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris 9. aprillil.

Jüri Estam

 

“Okupeerivale riigile pole lubatud okupeeritud territooriumile ümber asustada oma tsiviilelanikkonda.” Vt vastavat keeldu 1949. a. Genfi (IV) konventsiooni 49. artiklis. Muidugi oli ja on keelatud ka okupeeritud riikide elanike küüditamine.

 

Mainit konventsioonid, ratifitseeritud 194 riigi poolt, on universaalselt kohaldatavad. Neist on kujunenud ka lahutamatu osa rahvusvahelisest õigusest.

Jüri Estam

 

Kuigi mitmed Euroopa rahvad ja ameeriklasedki tunnevad fraasi “aeg parandab kõik haavad”, siis metsavend Alfred Käärmann (1922-2010) niiviisi ei arvanud.

 

Olles NKVD haarangu käigus haavata saanud ja  vasakust käest ilma jäänud, jäi Käärmann tema enda sõnul “sandiks” ja “omaste ülalpeetavaks”, kuni teda pikaks ajaks Siberisse saadeti.

Jüri Estam

 

Pole mingi saladus, nagu eelmisel korral siin nägime, et soomeugri rahvaste ja rahvakildude hetkeseis ja käekäik ei näe laias laastus rõõmustav välja.

 

Teiste hulgas asuvad näiteks marid – meie hõimuvelled ja -õed – juba pikemat aega jõulise venestamispoliitika surve all.


Miks ei tuleks meie soome-ugri suurt ja mitmetahulist kogukonda tsivilisatsiooniks pidada, mille rahvad ja sugukonnad oma ainelise ja vaimse kultuuriga elasid varem omaenda territooriumil, kuid millest valdav osa aina tugevneva vene ülevõimu alla sattunud on?

Jüri Estam

 

Eestlased elavad piirkonna lähistel, mis kujutab endast soomeugri rahvaste pidevalt laienevat surnuaeda.

 

Soome-ugri territooriumi suured osad kujutavad endast vene kultuuri aina lainevat asumaad.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo