New Yorgi Eesti Kooli väiksemad õpilased esinevad jõuluvanale. Fotod: Külli Jürgenson

 

Laupäeval, 4. detsembril toimus New Yorgi Eesti Koolis põnev sündmus – jõulupidu. Sel aastal kohapeal, Eesti Majas! See ei olnud ainuke põhjus, miks õpilased, pered, sõbrad ja tuttavad kohale olid kutsutud: päev algas Eesti Kooli tundidega, jätkus peoga ja selle järel võtsid ruumid üle jõululaadalised.

Et koolirahval laulud ja luuletused ei ununeks, korrati sõnad ja laulumeloodiad tundides üle.

 

Keegi ei tahtnud jõuluvana ees sõnatu olla ja kommipakist ilma jääda.

Jõulupeoks oli saal rahvast täis ja lapsed ärevuses – eriti kui koridorist suurt kära kuuldi ja sisse tormas jõulusokk.

 

Siis oli imestamist küllalt, et kes see selline elukas küll on.

 

Jõulusokk oli Merike Barborak

 

Jõulusokk tervitas ja soovis karjaõnne, naiseõnne, lapseõnne ja muidu õnnesid, millest tänapäeva lapsed eriti midagi kuulnud polnud.

 

Siis õpetas sokk mängusid, mis õpilased toolidelt püsti pani tõusma: esimene oli ühel jalal hüppamisega kukepoks.

 

Tasakaalu ja vastupidavust oli vaja selle mängu edukaks sooritamiseks ja huumorimeelt ka, et kui kuidagi imelikult rahva ees upitama jäid, siis enesekindlalt jätkata, naeratada ja omale kohale pöörduda.

Teine mäng, mida sokk soovitas, oli selline, mis nõudis luua- või harjavart, kahte kanget osalist, kes põrandale istuksid, jalatallad kokku paneksid, harjavarrest kummaltki poolt kinni hoiaksid ja siis tõmbaksid.

 

Niipalju kui jõudu, jaksu ja vastupidavust on.

 

Selle võistluse üks tingimusi oli võimalikult võrdne kehakaal või jõud, muidu juhtub nii, nagu mõnelgi hakkajal, et kaaslane tõmbas nii tugevalt, et vastane luuavarrehoidja hoopiski upakile lendas.

 

Jõulusokk pani lapsed jõudu katsuma.

 

Kui võistlejad võrdsed, võis kiskumine kauem aega võtta ja publiku kisa läks aina kõvemaks, ikka selleks, et sportlasi toetada.

Jõulusoku osalemine oli tore ja õpetlik ning tema kutsus siis peole päkapiku ja jõuluvana.

 

Sel aastal käis New Yorgi Eesti Koolis jälle PÄRIS JÕULUVANA!

 

Jõuluvana ja päkapikk tööhoos. Fotod: Külli Jürgenson

 

Punastes riietes tegelased tulid suurte kottidega, mis täis üllatusi ja kingitusi.

 

Alustades vanemate klassidega oli kõigil õpilastel võimalus oma muusikaandeid esitleda.

 

Koos lauldi “Tiliseb, tiliseb aisakell” ja õpetaja Kati tehtud päkapikkude laulu Sepapoiste viisil.

 

Õpilased olid õnnelikud, et sõnad peast ei olnud läinud ja õpetajad rahul, et lapsed ikka midagi olid tundides meelde jätnud ja koolitöödes omandanud.

 

Kingituseks oli kommikarbid šokolaadinööpidega ja õlest tehtud sokukujulised jõuluehted.

 

Kingitused olid populaarsed, need olid otse Eestimaalt Ameerikasse toodud jõuluvana kaudu.

 

Muhe jõuluvana ja abivalmis päkapikk soovisid peolistele toredaid pühi ja lubasid endaga koos pildistada.

Kui jõuluvana oma tegemised Eesti Kooli lastega oli lõpetanud, võttis organiseerimise enda kätte tantsuõpetaja Kati.

 

Koos tantsiti traditsioonilist eesti rahvatantsu kaerajaan, alguses aeglasemalt ja siis järkjärgult tempokamalt, nii et mõnel võttis võhma välja ja tegi januseks ja näljaseks.

 

Selline rahvuslik-füüsiline tegevus oli ideaalne, et järgmisele programmi olemisele suunduda Eesti Maja baari.

 

Seal oli serveeritud isuäratav jõulusöök.

 

Jõululauas oli pakkumisel road, mida kodumail pühade ajal pakutakse: kartulisalatid, marineeritud kõrvitsad, praekartul, hapukapsas, liha-, singi- võileivad jne.

 

Magustoiduks oli piparkooke, küpsiseid, tohutul hulgal komme ja kohvi.

Söögilaud oli lookas ja valikut erinevatele maitsetele.

 

Köök oli ka avatud ja saadaval toidud, mida tavaliselt Eesti toidukohtades pakutakse – oli hea soe kodune tunne jõulumuusika, sõprade, perede ja jõulusöökidega.

 

Kogu selle aja, kui kool, pidu, söömine, suhtlemine olid käimas, tegid gaidid aktiivselt piparkookide müügitööd.

 

Äri käis nii treppidel kui ka esikutes, söögisaalis ja klassiruumides.

 

Agarad gaidid olid gruppidesse jaotatud ja võistlesid omavahel, et kes kõige rohkem piparkooke saab müüdud.

 

Suurepärane saavutus positiivselt agressiivsete piparkookide pakkujate poolt: gaidid teenisid kokku üle 300 dollari ja see raha läheb nende fondi.

Eesti Kooli õpilastel ja teistel huvilistel oli võimalik valmistada küünlaid professionaalse nahakunstniku Eva-Karlotta Tatari juhendamise all.

Küünalde valmistamisele järgnev jõululaat tõi majja rohkem laadalisi: müüjaid ja ostjaid.

 

Eesti Kooli jaoks oli päev sellega enam vähem läbi.

 

Selline tore sündmusteahel poleks saanud toimuda ilma organiseeritud koostööta.

 

Suured tänud Eesti Kooli juhatajale Merike Barborakile, kes oli asja hing ja ka näitleja soku rollis.

 

Asjaajamised saalis ja köögis poleks saanud tehtud ilma Külli Jürgensonita – tema pildistas, tegi süüa, keetis kohvi, organiseeris laudasid jne.

 

Kati Riemma on hea tantsutreener, tema paneb karud ka tantsima kui vaja.

 

Gerda Vellore oli peo moderaator ja lauluõpetaja.

 

Gaidide juht Ilomai Kurrik inspireerib tüdrukuid igas vanuses endast parimat andma.

 

Edukas jõulupidu sai teoks tänu tublidele peredele – suur aplaus õpilastele ja vanematele, Eesti Majale ja kõikidele toetajatele, kes aitasid kaasa New Yorgi Eesti Kooli edukale 2021 kooliaastale ja imelisele jõulupeole.

 

Ave Kaegi