Tokyo suveolümpiamängude alguseni jääb nende ridade kirjutamise ajal seitse nädalat.

 

Tegelikult pidanuks need mängud olema juba ajalugu, aga Covid-19 viirus lükkas suure spordipeo aasta jagu edasi ning ega ole praegugi päris kindel, kas ja millisena olümpia alates 23. juulist peetakse.

 

Igal juhul käib aga sportlastel, kel olümpiapilet käes, nii-öelda peenhäälestus, veel ukse taga olijad aga üritavad viimase hetkeni normi täita.

Eesti spordi viimaste aastate üks lipukandjaid, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpialt riigile ainsa medali toonud sõudmise neljapaat teenis Luzerni valikregati võitmisega viimasel katsel Tokyo pääsme.

 

Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam on paadi tänavu kenasti libisema saanud, võites EM-pronksi, maailma karikavõistluste etapi ja nüüd siis ka olümpiapileti.

 

Võib loota, et koos epeevehklejate-amatsoonide ja hiljuti Euroopa meistriks kroonitud maadleja Epp Mäega on sõudenelik Jaapanis Eesti üks reaalsemaid kõrge koha taotlejaid.

Siinkohal on huvitav vaadata statistikat Eesti nii-öelda selle aastatuhande medalimasinatest ehk sportlastest, kes teeninud enim medaleid olümpiatelt, MM- ja EM-võistlustelt.

 

Spordialad pole küll oma kandepinnalt võrdsed, ka on mõnel alal tiitlivõistlused igal aastal, mõnel intervalliga, ja ei saa võrrelda olümpia- ning kontinendi medalit, aga ometi on medalirida huvitav.

 

Praegu on 12 medaliga tipus staažikad vehkleja Irina Embrich ja sõudja Tõnu Endrekson, järgnevad 11 suure medaliga vehkleja Julia Beljajeva, sõudja Allar Raja ja karjääri lõpetanud kettaheitelegend Gerd Kanter.

Aga läheneva olümpia piletitest veel. Hiljuti täitis vaid ühe sajandiksekundiga olümpialävendit ületades 200 m krooliujumise normi Kregor Zirk.

 

Tulid ametlikud teated, et olümpiaks vajalikud punktid on koos sulgpallur Kristin Kuubal ja maastikurattur Janika Lõivul.

 

Viimatinimetatu on eritline näide sihikindlusest – viis aastat tagasi võttis seni jooksmisega tegelenud Lõiv vastu otsuse, et treenib end maastikurattal olümpiale ja tõestaski, et kõik on võimalik.

Kahjuks jääb aga olümpialt eemale Eesti tugevaim mees, raskekaalutõstja Mart Seim.

 

Mõned aastad tagasi MM-hõbeda teeninu nakatus kevadel koroonaviirusega ja kaotas taastudes palju nii treenimise kui võisteldes olümpiapunktide kogumise aega.

 

Kuniks selgus, et Covid-19 pantvangis spordimaailmas lihtsalt ei ole enam ühtki võistlust, kus Mart Seim võistelda ja ennast näidata saaks.

 

Pilet tulnuks talle ka enda kohta alla keskmise tulemusega.

Kui Seimiga on asjad kahjuks ühel pool, siis teise raskekaallase, maadluse kahekordse maailmameistri ja 2012. aasta olümpiahõbeda Heikki Nabiga on seisud veel segased.

 

Maikuus võeti temalt, kes ta aasta alguses halva leiuga dopinguproovi andis, maha ajutine treenimis- ja võistlemiskeeld.

 

Põhjus – halb leid oli väga piiripealne ja kui advokaadid head tööd teevad ning Nabi õigeks jääb, siis on talle nii-öelda rajalt maha võtmisega olümpia eel (pilet on Nabil ammu taskus) korvamatut kahju tehtud.

 

Kas tuleb Nabi dopinguloos lähiajal mingi otsus, kas lastakse teda, dopingukahtluse all olijat, Tokyos matile, kõik on praegu lahtine.

Praegu köidab paljude Eesti spordisõprade meeli võrkpall.

 

Teatavasti on Eestil austav õigus korraldada sügiseste Euroopa meistrivõistluste meeste turniiri üks alagruppidest Tallinnas ja hiljuti selgusid ka selle turniiri vastased.

 

Need on Läti (kelle peatreeneriks eestlane Avo Keel), Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Horvaatia.

Hetkel kestab aga Euroopa Kuldliiga alagrupivõistlus. Eesti mängis esimeses faasis Tartus, kus alistas esmalt 3:0 kunagise tugeva Hispaania, samuti 3:0 naabrimehed Lätist ja kolmandas mängus tõelises trilleris veel mõni aeg tagasi Euroopa kolmandat reitingut omanud Belgia.

 

Eesti kaotas kaks esimest geimi, siis sai mängu käima ja kammitses belglasi nii edukalt, et võitis kolmanda ja neljanda geimi ning lõpuks ässpallinguga 18:16 ka viienda!

 

Järgmisel nädalavahetusel kohtutakse samade vastastega teist ringi.

Eesti võrkpallinaiskond käis esmalt EMi finaalturniiri piletit hankimas Valgevenes Minskis.

 

Ei õnnestunud, sest tugevatele võõrustajatel kaotati kaks korda 0:3 ja võimetekohasele Šveitsile 2:3 ning 1:3.

 

Praegu mängivad vollenaised Euroopa Hõbeliigat. Alagrupi esimeses ringis võideti Lätit 3:0 ja Bosniat 3:2, aga kaotati Portugalile 2:3.

Nagu viimastel aastatel ikka, on spordisõpradel sageli suus rallipaari Ott Tänaku ja Martin Järveoja nimed.

 

Kahe aasta taguste maailmameistrite käsi on tänavuses MM-sarja paraku käinud nagu sõit ameerika mägedel.

 

Viimati Portugalis tõusid nad ralli teisel päeval nelja kiiruskatset võites liidriteks, aga siis jäid suhteliselt ootamatult teeveerde seisma ja sõidetud see ralli nii saigi.

 

Mis autol juhtus, on seni jäänud kalevi alla. Igatahes tehti masin korda ja Tänak võttis punktikatse võiduga viis silma, aga see oli kasin lohutus.

 

Selge oli aga see, et Ott oli selle ralli kiireim mees kiireimas autos.

 

Kas õnnestub see kiirus ka võitudeks realiseerida, saame näha juuni keskel peetaval Sardiinia rallil.

 

Seni juhib MM-sarja 79 punkti kogunud seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier, Tänak on 45 punktiga neljas.

 

Ent kümmekond MM-etappi on ees, kõik on veel võimalik.

 

Enn Hallik