Paistab, et 2020. aastal toimuma pidanud olümpiamängud tänavu 23. juulil Tokyos siiski algavad.

 

Iseasi, millistena mängud veel mitte vaibunud Covid-19 pandeemia tingimustes välja kukuvad.

 

Välisturiste Jaapan näha ei taha, tribüünid jäävad tühjaks, sportlastel ilmselt õiget fiilingut ei tule.

 

Nii näiteks teatas hiljuti olümpiast loobumisest Eesti staažikas tennisemängija Kaia Kanepi.

 

Tema tahtvat, et mällu jääksid kahed eelmised nn päris mängud, millel ta osales.

Aga olümpiauudiseid tuleb praegu ikka uksest ja aknast, sest veel saab osalusnormatiive täita, veel jagatakse wild card’e, praegu on õige aeg vormi näidata, peenhäälestust teha või ka tervisele viidates loobuda.

 

Eestlastest teatas kahjuks oma loobumisest tunamulluse kergejõustiku MMi odaviske hõbedamees, 90 meetrit visanud Magnus Kirt.

 

Oma õla sai ta korda, aga jalga mitte, ja nii vaatab üks väheseid, kes sakslasele Johannes Vetterile olümpial konkurentsi võiks pakkuda, mänge telerist.

 

Muide, vigastuse sai ka dopingu-uurimise lõpuni ajutisest spordikeelust vabastatud maadleja Heiki Nabi, kel seega samuti olümpia ühel või teisel põhjusel käimata võib jääda.

Ent on ka heas vormis olümplasi. Eelmistel mängudel 400 m tõkkejooksu finaalis olnud Rasmus Mägi on vahepealsete aastate mõõna ületanud, ja tänavu vaid 0,09 sekundi kaugusel 2016 Rio de Janeiros joostud Eesti rekordist 48,40 sekundit.

 

Eesti meistrivõistlustel püsitas ta tõketeta 400 meetris Eesti rekordi, mis annab lootust ka tõketega jooksudeks.

 

Kolmanda eestlasena 8261 punktiga USA üliõpilasmeistriks kroonitud (varem Maicel Uibo ja Johannes Erm) Karel Tilga valmistub Tokyoks, kus läbi aegade hinnatud kümnevõistlusmaa (kui nimetada vaid Aleksander Klumbergi, Rein Auna ja Erki Noolt) Eesti on esindatud taas maksimaalse kolme mehega (Erm, Uibo, Tilga).

Eesti meistrivõistlustel Kadriorus tegi suurima üllatuse USA ülikoolis õppiv 21-aastane Lisanna Ilves, kes võitis kaugushüppe kuue meetri ja 66 sentimeetriga.

 

Tulemus jääb küll 16 sentimeetriga olümpianormile alla, aga on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus.

 

Tokyo wild card’i saatis ROK paraku seni tulemustelt parimale Eesti naiskergejõustiklasele Ksenija Baltale, kelle kaugushüppevorm on Ilvesest praegu siiski tunduvalt nõrgem. Üks naine igast riigist peab reeglite järgi olümpiakoha saama.

Hiljuti said oma olümpiapiletist teada ka triatleet Kaidi Kivioja, judoka Grigori Minaškin ning Donna Annal ratsutav koolisõitja Dina Ellermann.

 

Tema on läbi aegade esimene Eesti ratsutaja olümpial.

 

Heas vormis on ka olümpiapiletiga maadleja Epp Mäe, kes sai Poola turniiril teise koha ja olümpia kiirlaskja Peeter Olesk, kelle CV-sse lisandus Euroopa meistri tiitel.

Jätkuvalt kütab Eesti motosõbraliku spordipubliku meeli autoralli MM-sari.

 

Kus, tuleb kohe öelda, tunamulluste maailmameistrite Ott Tänaku ja Martin Järveoja käsi endiselt kõige paremini ei käi.

 

Teatavasti katkestasid nad Portugali ralli Hyundai tagavedrustuse purunemise süül kindlalt liidrikohalt ja sama lugu juhtus ka järgmisel Sardiinia rallil.

 

Neli esimest kiiruskatset eestlased võitsid, olid järgmisest 40 sekundi ehk trammipeatuse jagu ees, ja siis…

Portugalile ja Sardiiniale järgnes ekstreemne Safari MM-ralli Keenias, mis kujunes kõigile pigem ellujäämisvõitluseks ja loteriiks, kui võistluseks.

 

Tänak oli küll hädas mittetöötava aknapuhuri ja purunenud rehviga, aga paljudel läks veel hullemini ning seetõttu lõpetasid eestlased kolmanda koha ja punktikatse võiduga.

 

MMi juhib 7-kordne ilmameister Sebastien Ogier (Toyota) 133 punktiga, Tänakul on neljandana 69 punkti.

 

Lõppenuks ilmselt kiireima piloodi Tänaku Portugal ja Sardiinia võitudega, juhiks MM-sarja hoopis Tänak!

 

Nüüd on ralli MM-sarjas ees eestlaste maiuspala, 15.-18. juulil peetav Rally Estonia. Mullu Tänak seal võitis.

Sel esmaspäeval algas Londoni rohelises äärelinnas Wimbledonis tänavune teine tennise Grand Slam turniir.

 

Osalejate seas on ka WTA 27. reket Anett Kontaveit ja 75. number Kaia Kanepi.

 

Neist Kontaveit üritas tavakohaselt murul peetava Wimbledoni eel selle erilise väljakukattega kohaneda Easbourne’i turniiril.

 

Tal läks seal hästi nii selles mõttes, et tuletas murutennise meelde ja oli heas vormis, kui selleski osas, et sai rea häid võite.

 

Esiteks alistas Anett kaks Grand Slam turniiri võitnud venelanna Svetlana Kuznetsova, siis WTA 7. mängija Bianca Andreescu, pääses läbi vastase loobumise ka finaali.

 

Seal küll kaotas lätlanna Jelena Ostapenkole (vist läbi aegade esimene Balti finaal WTA turniiridel!).

 

Kontaveit on mänginud seitsmes WTA finaalis, võitnud seni vaid ühe.

Enne Wimbledoni mängisid Kanepi ja Kontaveit Grand Slam sarja kuuluval French Open’il.

 

Kanepi kaotas avaringis 2019. aasta finalistile Marketa Vondrouškovale (Kontaveidi esimene vastane tänavu Wimbledonis), Kontaveit võitis Roland Garros’ väljakutel kaks esimest mängu, siis kaotas 2020 võitjale Iga Swiatekile.

Eesti võrkpallimeeskond, kel seisab septembris ees Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Tallinnas, mängis silmapaistvalt Euroopa Kuldliigas.

 

Alagrupis alistati kahel korral kontinendi reitingu kolmas meeskond Belgia, Final Four’is poolfinaalis jäädi valusalt 2:3 alla Türgile, aga pronksimängus käidi veel kord 3:0 üle Belgiast ja seda vastase tribüünide ees.

Suure saavutusega said hakkama ka Eesti jalgpallimehed.

 

Esmalt alistasid nad maavõistlusmängus EM-finaalturniirile sõitma valmistunud Soome ning seejärel Balti karikaturniiril 1:0 Leedu ja 2:1 Läti. Eesti polnud Balti karikat võitnud alates 1938. aastast (see pole kirjaviga!), sellest ajast pole Eesti vutimeeskond üldse ühtki turniiri võitnud.

 

Loodetavasti polnud need kolm võitu ühekordne sähvatus.

Ühest spordist veidi veel. Pärnu neiu Kristin Tattar saavutas USAs discgolfi maailmameistrivõistlustel viienda koha, mis on vaatamata sellele, et teda koguni MMi favoriidiks peeti, kõva tulemus.

 

Tervisele sõbralik discgolf on Eestis järjest populaarsem – väljakuid on juba 200 kanti, mängijaid ligi 20 000.

 

Enn Hallik