Suveolümpia Tokyos just lõppes, paraolümpia samas alles käib, aga järgmised olümpiamängud koos kõige kaasas käiva rõõmsa melu, tipptulemuste ja kaotusevaludega on juba hästi lähedal.

 

Lükkusid ju suvemängud 2020. aastast koroonaviiruse süül tänavusse juulisse-augustisse ning see tähendab, et 2022. aasta taliolümpia Pekingis (ainus linn, mis saanud õiguse korraldada nii suve- kui talimänge!) algab juba viie kuu pärast! Nii väikest vahet pole mängudel veel kunagi olnud.

Tehkem esmalt kokkuvõte eestlaste esinemisest Tokyo olümpial.

 

Mõistagi tuleb alustada epeevehklejate Katrina Lehise, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrichi naiskonnakullast.

 

Taasiseseisvunud Eestil on tänu neile nüüd kaks korda rohkem olümpiavõitjaid  kui oli enne Tokyo mänge.

 

Kui kord juba taasiseseisvumine siin kirjasõnasse sai, siis võeti kokku, et 30 iseseisvumise taastamise järgse aastaga on Eesti sportlased võitnud koguni 2822 olümpia, maailma ja Euroopa meistrivõistluste medalit!

Teise medali tõi Eestile individuaalse vehklemispronksiga Katrina Lehis.

 

Ühe kulla ja pronksiga Eesti koju tuligi, aga saak pole sugugi paha, sest näiteks naaber Lätil olid kodustele ette näidata samad medalid.

 

Kauane kuulus spordimaa Soome piirdus olümpial kahe pronksiga, medalitabelis jäid paljud suured riigid Eestist tahapoole või päris tühja pihuga.

Kõvasti tuleb kiita 400 m tõkkejooksjat Rasmus Mägi, kes parandas olümpial kaks korda Eesti rekordit (on nüüd 48,11)  ja oli maailmarekordiga lõppenud finaalis seitsmes.

 

Samuti väärivad kiitust rivi ees kuuenda koha saanud Eesti neljapaadisõudjad Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam.

 

Viimasel katsel pääseti olümpiale (Eesti president nimetas kõiki end olümpiale võidelnud sportlasi tulemusest hoolimata kangelasteks!), seal võideldi valiksõidu kaudu välja finaalikoht.

 

Rohkemaks Tokyo kuumuses enam jaksu ei jätkunud, aga endast pigistati välja kõik, mis võimalik.

 

Kahjuks hauvad staažikad ja tituleeritud mehed nüüd loobumismõtteid. Kas neile on ka järelkasvu, näitab aeg.

Plusspoolele jäävad Tokyos kindlasti ujujad, 13. koha teeninud Kregor Zirk ja Eesti koondise 14-aastane pesamuna, oma 16. kohta kõigile üllatuseks ebaõnnestumiseks pidanud Eneli Jefimova.

Väga tublid olid ning esinesid edukalt kümnevõistluses 11. koha saanud Johannes Erm, Laserklassi purjetamise 15. kohaga lõpetanud Karl-Martin Rammo, vibulaskmises 17.-32. kohta jaganud Reena Pärnat, sulgpallis ühe võidu kirja saanud Kristin Kuuba, hirmsas kuumuses maratonijooksu 27ndana lõpetanud Tiidrek Nurme ja esimese Eesti ratsutajana olümpial esinenud ning 49. koha saanud Dina Ellermann.

Kõigil loomulikult kõik ei õnnestu ja nii oli alla keskmise esinenud eestlasi ka Tokyo olümpial.

 

Nendeks võib lugeda maratonijooksja Roman Fosti (68. koht), sulgpallur Raul Musta (jäi võiduta), olümpiakiirlaskur Peeter Oleski (enne mänge MK-etappe võitnu oli Tokyos alles 33.), ujuja Martin Allikvee (33. koht), tennisist Anett Kontaveiti (kaotas avaringis), kümnevõistleja Karel Tilga (20. koht), maadleja Epp Mäe (oli üks favoriitidest, aga kaotas veerandfinaalis), kümnevõistleja Maicel Uibo (15. koht), purjelaudur Ingrid Puusta (16. koht) ning jalgrattur Tanel Kangerti (temposõidus 22. koht).

Oli neidki, kes päris ebaõnnestusid nagu näiteks maadleja Artur Vititin, judoka Grigori Minaškin, triatleet Kaidi Kivioja, kaugushüppaja Ksenija Balta ja jalgrattur Peeter Pruus.

 

Aga niisugune on sport, juba olümpiale jõudmine ja seal parima üritamine on väärt tegu.

Nagu öeldud, on järgmine, seekord lumine-jäine olümpia juba ukse all.

 

Milliste ambitsioonidega Eesti sinna minema valmistub?

 

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju arvab, et Maarjamaa sportlasi pääseb Pekingisse 20-25.

 

Võimalik suurim medalipretendent trikisuusataja Kelly Sildaru olevat jaanuaris USAs saadud vigastusest taastunud ja harjutab usinalt.

 

Nagu ka Euroopa paremikku kuuluvad endiselt Norra koondise juures jätkav kahevõistleja Kristjan Ilves ja Hollandis Heerenveenis treeniv kiiruisutaja Marten Liiv. Millise otsuse võtab karjääri jätkamise suhtes vastu eelmise taliolümpia neljas kiiruisutaja Saskia Alusalu, oodatakse praegu huviga.

 

Eesti laskesuusatajatel on uus valgevenelasest peatreener, mullune esinumber Tuuli Tomingas on terve ja motiveeritud.

 

Olümpiaettevalmistust jätkavad ka suusahüppajad Artti Aigro ja Kevin Maltsev, samuti iluuisutajad Eva-Lotta Kiibus ning Aleksander Selevko.

 

Tööd teeb paar murdmaasuusatajat, lõplikult pole olümpiatee veel püsti ka Eesti jääkeeglinaiskonna ees.

Aga spordielus toimub kahe olümpia vahel ja kõrval muudki suurt ning huvitavat.

 

Nii jätkab rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja pürgimist WRC-autode MM-sarjas.

 

Tõsi küll, jätkuvalt ebaõnnesõduritena, Belgia MM-etapp läks jälle purunenud rehvi nahka. Järgmiseks kihutatakse Kreekas.

Aga kunagine lapstäht, nüüd karjääri lõpule liginev rattur Rein Taaramäe üllatas hiljuti Hispaania suurtuur Vueltal etappi võites ja kaheks päevaks koguni üldliidriks tõustes.

 

Ning veel enam rõõmu tegid Eesti kergejõustikuneiud Keenias U23 maailmameistrivõistlustel – Pippi Lotta Enok sai seitsmevõistluses ja  Maria Millend 100 m tõkkejooksus hõbemedali, Elisabeth Pihela oli kõrgushüppes neljas.

 

Sealjuures püstitasid kõik kolm just tiitlivõistlustel isiklikud rekordid ja see näitab spordineidude sisu.

 

Enn Hallik