Pirakas ja ähvardav (threatening) jõulu/kass, mis igal aastal pühade aegu pea/linna Reykjaviki ilmub. Foto: Golli, Iceland Review

 

Enne jõulu, täpsemini 12. jõulu/kuul, hakkasid ISLANDIL liikuma järgi/mööda 13 jõulu/selli. . Jutt ei käi inglise hääldusega mõistest ja sõnast "ailand" ehk inglise sõna "saar" vaid riigist, mida eesti ja islandi keeles hääldatakse "issland", (Iceland).

 

Tegelikult on see riik ka saar, jäine saare/riik. Islandlased (Icelanders, mitte NY Islanders) ise nimetavad oma saare/riiki Ísland ja eestlased ütlevad nende ees/kujul sama moodi.

 

Ei ole siin keerulist midagi!

 

Jää on islandi keeles ja ka teistes skandinaavia keeltes ís ja sealt ka nimi, tähenduses jää/maa.

Aga neid erilisi selle kutsutakse islandi keeles jólas/veinar (jõulu/vanad), kuigi nad tunduvad meile rohkem päka/pikkude moodi.

 

Jól(in) on üli/sarnane meie sõnale JÕUL(ud) ja ka jul ja yule(tide) ning Islandi saare jõulu/mehi/kesi on mainitud juba 17. sajandil ehk aastal 1600-millegagi.

 

Inglise keeles kutsutakse neid yule lads.

Täna/päeval on neid mehi/kesi kujutatud naljakate ja natuke tobedatena (silly), kuid siiski suht(eliselt) (relatively) rõõmsate ja ohututuna (harmless).

 

Aga see on pehmendatud täna/päev...

See kõik algas ammu-ammu sellel kivisel ja jäisel saarel, kui punnis kõhuga punases rüüs jõulu/vanast ei teadnud keegi veel midagi.

 

Küll aga liikus väikseid tegelasi, legendid räägivad enam kui 90st, kes sundisid lapsi olema väga tähelepanelikud.

Mehikesed (ja ka paar tüdrukut) on vere/janulise (blood-thirsty) jõulu/nõia Grýla ja tema laisa karvase mehe Leppalúði lapsed ning tulevad inimeste juurde aasta kõige lühematel päevadel oma suurest lume/mäe sees olevast koopast nimega Dimmu/borgir Põhja-Islandis.

 

Kõik saab, nagu ikka, alguse emast ja isast. Islandi jõulu/sellide isa on laisk Leppalúði (vasakul) ja ema jõulu/nõid Grýla, kelle lemmik maius/pala on lapsu/kesed. Mõlemad on hiiglased. Neil on ka kuulus kuri kass. Siin nad on Akureyri linna tänaval, mis asub Islandi põhja/rannikul ja on pea/linna Reykjaviki järel teine suurim linn. Foto: Vikipeedia

 

 

Sealne maastik on must laava/väli (vulkaane on palju!) ja lähedal asuvas Mý/vatn'i termilises (thermal) soojas vees, mis maa seest muliseb, pesevad jõulusellid ennast ÜHE korra aastas puhtaks, 7. jõulukuul.

Juttudesse on PÕLISTATUD (jäädvustatud, hoitud) 13 kuulsamat jõulu/selli, keda oodatakse kindlatel päevadel enne jõule igal aastal.

 

Või siis mitte...!

 

Sest 1932. a ilmunud laste luule/raamatu "Jólin koma" (Jõulud tulevad) kohaselt on need päris hullud tegelased.

 

Luuletusi loetakse igal aastal jälle, et olla valmis rünnakuks!

 

Mõned arvavad, et jólas/veinarsellid võivad olla islandlaste esi/vanemad, kes proovivad lapsi hirmutades neid õpetada ja karastada (to toughen up).

Headele lastele toovad vallatud jõulu/sellid sussi sisse komme.

 

Suss või kingake on akna/lauale jäetud. Toovad ka kingitusi.

 

Teevad ka rumalusi ja väga tüütuid (annoying) asju, panevad kannatuse (patience) proovile.

 

Kui nad ei ole rahul laste käitumisega, jätavad nad sussi sisse toore või isegi mädaneva kartuli!

 

Lapsed proovivad lepitada olukorda ja jätavad sellidele laufabrauð'i, "lehe leiba".

 

See on lame ja krõbe, hele "leib", mida valmistatakse jõulude aegu.

 

Õhuke kui pann/kook, sellesse lõigatakse mustreid ja praetakse krõbedaks.

Oo, aga kodu/loom, kiskja (predator) kass on perel ka!

 

Must ja sama suur kui pea/linna Reykjaviki mitme/korruseline maja.

 

Jóla/kötturinn'ist on laulnud ka kuulus Björk.

 

Kui lastel ei ole pööri/päeva ja jõulude ajaks uusi riideid, siis see kiisu lihtsalt sööb need lapsed ära.

 

Vanad legendid räägivad, et jóla/kötturinn, Islandi jõulu/kass sööb ära lapsed, kellel ei ole uusi, korralikke, sooje riideid. Tryggvi Magnússoni joonistus on luuletaja Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud kuulsast kogust Jólin koma (“Jõulud tulevad”). Foto: genderdesk.wordpress.com vahendusel

 

 

Aga olgem ausad – korralike, soojade riieteta saaks need lapsed nagunii talvel Islandil otsa...

Esimesena, 12. detsembri ööl saabub puust jalgadega lamba/kiusaja, järgmisel ööl juba oru/varitseja (varastab piima), siis lühike "Julla", kes sööb krõbedaid panni/jäänuseid nagu kotleti/kübemeid ("Krõps, krõps, krõps!"), siis lusika/lakkuja, edasi poti/kraapija, kausi/limpsija, ukse/paugutaja, skyri/õgija, (skyr, hääldatud "skirr", on islandi oma jogurt), vorsti/näppaja, aknast/piiluja, ukse/nuuskur, liha/konks ja lõpuks jõulu/laupäeva õhtul (24.12) küünla/varas.

 

Neil kõigil on oma eri nimed, mida saate huvi korral üle/ilmsest/võrgust püüda!

Paha/rettide suhtes tuleb valvas olla, aga ju see hoiab islandlasi vormis.

 

Nad on niigi vormis, sest peavad karmi ilma ja keerulisi olusid trotsima (vastu pidama) keset Põhja-Atlandi tuuli ja äkilisi ilma/muutusi.

 

Nad on ees/kujuks meile kõigile. Ka oma keele/uhkuse ja selle hoidmise poolest.

Soovitan südamest minna neile Islandile külla uskumatut saare loodust kogema.

 

Pikki, praksuvaid pühi!

 

Viimase jólas/veinn'i lahkumiseni 6. jaanuaril!

 

Riina Olevsdóttir frá Tallinn

 

Kui kuuski või mände ei ole nii/sama võtta, nagu näiteks laevaga merel olles või saarel, näiteks Kihnus või Islandil, siis on olnud kombeks selline puidu/tükkidest kokku/pandud ja kaunistatud jõulu/puu. Foto: Akureyri muuseum Islandil.

 

Üle lamba kargav kange/jalgne jõulu/sell, esimene, kes ennast Islandi lastele ilmutab 12. detsembril. Need ei ole suusa/kepid, vaid puidust jalad. Foto: Dögg Design Reykjavik

 

Paar kavalat õde Islandi lääne/fjordidest liiguvad ka jõulude aegu ringi. Siinse nimi on Flotsokka ja tema riisub supi ja teiste toitude pealt rasva, mida siis varub (kogub) lõpuni kudumata sokkidesse. Tema õde Flotnös pistab rasva oma nina sisse hoiule! Pildil on Ingibjörg H. Ágústsdóttiri puust nikerdus Akureyri Muuseumi iga/aastasel jõulu/näitusel. Foto: Riina Olevsdóttir

 

Islandi advendi/kalender, mis tänavu Tallinnasse saabus, näitab sealseid jõulu/vanasid veidi vähem õudsatena, isegi koomilistena. Iga päeva akna/luugi taga on QR kood. Koodi nuti/telefoniga skaneerides on võimalik kuulata lugusid nii islandi, inglise, kui ka poola keeles. (Islandi suurim rahvus/vähemus on poolakad.) Liikuvat pilti lubati ka, aga meie telefonid ei suuda pilti välja võluda. Ilmselt on see jólas/veinar'ite paha/tahtlik nöök ehk kius. Foto: Riina Olevsdóttir