Kassil on kasukas, pealkirja küsimuse aluseks on korduvalt lume alla jäävad kevade esimesed sibultaimede õied. Miks tuleb lõikelilli talvel mantli hõlma all soojendada, ent teised lehvitavad tuisuvaalade vahelt vastu? Viimaste salarelvaks on taimemahlas leiduvad erilised külmumisvastased valgud (proteiinid) ehk bioloogilised ANTIFRIISID, antifreeze proteins (AFP). Need takistavad jääkristallide moodustumist ning piiravad kasvu. See kaitseb taimerakke kahjustuste eest. "Krõbedama külma saabudes võivad kaotada taimed küll ajutiselt oma jäikuse ja pikali maha vajuda, kuid sisuliselt jäävad nende koed siiski terveks. Nii saavadki need temperatuuri tõustes erilise vaevata toibuda. Taimede täpne külmataluvus on liigiti erinev," annab teada Eesti Rahvusringhäälingu Novaatori nimeline teadusuudiste portaal (www.novaator.err.ee). Fotol on Saaremaal 15.03 tabatud ärkajad-tärkajad, maadligi on märtsikellukesed, (snowflakes, Leucojum).   Foto: Keskkonnaagentuuri palgeraamat ehk veispuuk ehk Facebook; tekst: Riina Kindlam.