"Küll on tore, et need pajutibud nii kõrgel on, siis keegi ei saa neid võtta," ütles Mari, kui olime jõudnud männikuni Ehitajate tee ääres, seal, kus lõpeb Mustamäe ja algab liivane Nõmme nõlv. Olin neid näinud juba kaugelt, kui autoroolis sealt mööda kulgesin, sest mummukesed paistsid tumedate mändide foonil eriti silma. Nende all seistes mõjusid vihmapiiskadest sädelevad tibukesed nagu lai kevadine lumi.    Foto: Riina Kindlam

 

Olin ise ka hakanud muret tundma, et see pole niisama, kui linnas inimesed murravad kojuvõtmiseks igalt poolt urbadega pajuoksi, vaid jätab oma jälje.

 

Vaesed pajud – keegi neid suvel võpsikus eriti ei märka ega eristagi, aga kevadel muudkui näpivad ja murravad!

Muidugi on see samas arusaadav ja kõik ei saa linnast välja sõita urbasid otsima, aga kurb on, kui mõned puud saavad liialt kannatada.

 

Sarnaselt ei olnud kunagi kindel, kas mu äiapapa viitsis Saaremaal väga kaugele minna kaseviha jaoks oksi tooma või vintsutas ikka ühtesid ja samu puid.

Meie prantslasest prantsuse keele õpetaja Nicholas rääkis, et käis oma lätlasest abikaasaga palmipuudupühal Paljassaare poolsaarel.

 

Seal on võpsik, looduskaitseala. Vaja oli leida pajuoksi, millega abikaasa saaks teda utsitada, sealjuures kindlat poème'i lausudes: "Ümar nagu pajutibu, terve nagu mustrõigas! Haigused välja! Tervis sisse!"

Niimoodi pidid tegema Lätis kõik. Ja õpetaja teadvat, et kohati Soomes ka.

 

Me vaatasime talle sõnatult otsa (arvutiekraanil, igaüks oma Zoomi ruudukeses), kuni keegi lausus, et vaasi toome pajukiisusid küll, aga poème'i pole.

 

Eestis on tegelikult ka urvitades lausutud: "Tõbi välja, tervis sisse!" küll ja veel, küllap Setomaal tänasenigi.

Meilgi on palmipuudepüha rahvanimetuseks urbepüha, sest palmiokste asemel tuli kasutada olemasolevaid oksi.

 

Lätis on palmipuudepüha ametlik nimi "pajuurva pühapäev" ja Prantsusmaal "okste pühapäev" (le Dimanche des Rameaux).

 

Pisi-pasha ehk 110 grammine pashapallike nagu tibu Bekkeri pagariäris Põhja-Tallinnas maksab €3.20. Tellida saab ka suurt, 800 grammist 18 euro eest. "Pajumäe talu mahekohupiimast valmistatud lihavõttepasha on õrnalt kuumutatud ja sisaldab röstitud mand-lilaaste, kuivatatud jõhvikaid, aprikoose, musti ploome ja apelsinisukaadi. Nisujahuvaba." Ettevaatust, allergeenid: mahekohupiim, ricotta kohupiim, vahukoor, või, mahe munakollane, mandlilaastud, sarapuupähklid, pistaatsiapähkli puru. Paast on läbi, elagu ramm! Foto: Riina Kindlam

1942. aasta 28. märtsi Postimees kirjutas: "Pajuokstes, mis kannavad valgeid urbi (tudusid, tibusid) tuleb looduse kevadine ärkamine kõige esimesena nähtavale.

 

Maa võib olla kohati veel hanges, kui pajuurvad hakkavad juba paisuma ning õitsele lööma.

 

Neis varastes urbades on rahva usu järgi otse erakordset elujõudu, mida õige mitmel viisil püütakse oma huvides kasutoovalt rakendada."  

Kui mõnel pool õnnistati või pühitseti urbadega pajuoksi katoliku kirikuis ja jagati rahvale välja, omistati neile ka suuremat maagilist mõju.

 

Nii näiteks Setomaal, kus need asetati kodus pühakuju ette.

 

Nendega aeti karja esimesel päeval metsa ning löödi loomi kolm korda.

 

"Kus pajuoksi ei lastud kirikus pühitseda, seal käidi neid palmipuudepüha varahommikul või eelmisel õhtul metsast toomas." Ja siis urvitati ergaks ja virgaks tegemise nimel.

"Pajuokstega löömine on laialt levinud rahvusvaheline komme," jätkab 79-aasta tagune Postimees.

 

"Seda tunnevad soomesugu rahvad, germaanlased ja slaavlasedki. Urbadega pajud esindavad siin nn eluvitsa (saksa Lebensrute).

 

Et oksi pannakse veel vaasidesse, pistetakse seinapragudesse ja lae vahele või riputatakse ukse ette, seegi komme on olnud tõrjenõidus.

 

Sellega on tahetud tuua majja nagu uut elujõudu ning eemaldada kõike ebasoovitavat ja paha."

Lõpp kevadväsimusele! Head haldjad tuppa! Rõõmsaid tärkamise-, ülestõusmispühi!

 

Riina Kindlam,
Tallinn