Maarja Pärl-Lõhmus

 

Kui me tahame päriselt mõista, kuidas toimib Eesti ühiskond, millel on rajanenud eestlus Ameerikas ja mujal maailmas, peaksime pöörama tähelepanu, millel põhineb me ühiskond, millistel kokkulepetel põhineb meie Eesti Vabariigi esimene põhiseadus anno 1920.

Eesti juristid 20. sajandi algul pidid ühe aastaga looma suurte ühiste printsiipide alused, millest KÕIK Eesti Vabariigi kodanikud sooviksid ja tahaksid ühiselt lähtuda.

Lugedes 1919 – 1920 aasta Asutava Kogu poolt loodud põhiseaduse komisjoni töö dokumente, näeme kolme suurt põhimõtet.

Esiteks, Eesti ühiskond pidi olema oma põhiseadusega maailma kõige demokraatlikum riik, kus kodanikele on antud oma ajas enneolematult laiad õigused ja ühiskondlik aktiivsus;

teiseks, Eesti õiguse aluseks on loomuõigus, konstruktiivne sünarhiline suhe maailma ja olemise printsiipidega – loov, mitte hävitav; integreeriv, mitte hajutav; põhiseaduse abil ühistunde loomine ja riik kui ühine looming ning ühine tähendus;

kolmandaks, täielikult võrdsustav printsiip (§6) Seaduse ees on kõik Eesti kodanikud ühetaolised. Ei või olla avalikõiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole;

neljandaks, Eesti põhiseaduslike printsiipide igavikuline mõõde – igavikulisus tulevatele põlvkondadele. Igavikuline mõõde kõnetab meid, praegu elavat põlve, otseselt.

Eesti esimene põhiseadus on näide, kuidas unistus, luule ja ühine tegevus viivad esiisade suure unistuste täitumisele.
Eesti kogu seadusteksti iseloomustab napp ja poeetiline keel.

 

Preambul on kui juriidiline luule:

 

Eesti rahvas,
kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises
luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele,
kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning
pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus,
võttis vastu ja määras
Asutava Kogu kaudu
järgmise põhiseaduse

 

Näeme, kuidas Eesti esimene põhiseadus algab hümnina vastusena Kristjan Jaak Petersoni kakssada aastal tagasi (1820)  esitatud küsimusele:
Kas siis selle maa keel
laulu tuules
ei või taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?

 

või tänuna Juhan Liivi unistamisele luules “Kas näitad”  (1905)

Ja nõnda on lugu ka Eestis.
Ja nõnda on elukiik.
Ükskord, kui terve mõte.
Ükskord on Eesti riik.

 

Jätkuvalt vajab meenutamist noorte eestlaste julgus mõelda ja tegutseda suurelt!

Näiteks 1890 Kirblas, Lääne-Eestis sündinud ja Peterburi ülikoolis õigusõpingud 1918 lõpetanud Jüri Uluots oli 29-aastane, kui asus looma Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse kodanikkude põhiõiguste peatükki (§§ 6-26), mille puhul oli eesmärk luua ideaalilähedane unistuste riik maa peal nii täiuslikke vabadusi oma kodanikele pakkuv kui vähegi võimalik.

Järgnev III peatükk (§§ 27-34), pühendab 6 paragrahvi kodanikele rahvahääletusele, mis määratakse ühena kolmest valitsemisvormist.

(§29 ütleb: Rahvas teostab riigivõimu 1. Rahvahääletamise, 2. Rahvaalgatamise ja 3. Riigikogu valmiste teel.)
*
Eesti riigi alusprintsiipide kehtestamisest.

Nüüd, kui inimestel on rohkem aega või vähemalt teistmoodi olukord, on õige aeg mõtelda inimühiskonna tuleviku peale ja lugeda üle Eesti 100 aasta vanune põhiseadus kui idealism ja eneseteadvuse manifest.

Nüüd, kui on aega, hakkavad paljud mõtlema ühiskonna üle sügavuti ja jõuavad põhiseaduse juurde.

Võiksime end tagasi mõelda 100 aasta taha, meenutada vanaisade lugusid Vabadussõjast ja Eesti Vabariigi algusaastatest.

Vanade meenutuste väärtus ainult kasvab ajas.

Kõike vanemate meenutustest tasub kirja talletada, et see säiliks läbi aegade.

Ajalooliste tähenduste uuesti läbi mõtlemine annab meile tarkust ja õpetust ka selles, mis hästi ja mis halvasti läks, mis kogemustest tuleks õppida.

Peame suutma ka nüüdse maailma lauludes unistada, aga peame ka maailma suurte protsesside analüüsi võimet oluliselt treenima.  

* https://www.riigiteataja.ee/failid/1920.html
* E E S T I   V A B A R I I G I  PÕ H I S E A D U S. Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 a. vastuvõetud,
Avaldamismärge: RiigiTeataja, 09.08.1920