Maarja Pärl-Lõhmus

 

Heidame pilgu Eesti ühiskonnas 2021 aasta kevadel ilmsiks tulevale kodanikeõiguste küsimusele.

Kui Kaja Kallas peaministri rolli astub, kuhu ta kinnitatakse 25. jaanuaril 2021 70 poolt ja 30 vastuhäälega, ütleb ta:

“Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada. Hea mõelda, hea töötada, hea õppida, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit taas naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga.”

Kallas loetleb üles käimas olevad kriisid:
- tervisekriis, mis on andnud valusa löögi nii majandusele kui ühiskonnale,
- väärtuste kriis –  kuhu on kadunud väärikus? Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee,
- majanduskriis – peame taastama Eesti hea maine ettevõtlussõbraliku maana; ka seadused peaksid paindlikkust senisest rohkem soosima,
- vaimse tervise kriis,
- korruptsioonikriis – õigusriigis ei tohi otsused sündida salaraha mõjutusel,
- rahvusvahelise maine kriis,
- tõekriis – elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele, hirmutamise eesmärki teenivate valedega on juba jõutud üle ujutada ametisse astuva valitsuse kavatsused; valitsus peab olema oma otsuste selgitamisel olema veenev ja avatud;
- kriisiolukorras taibuka tegutsemise korral võime kriisist kujundada tuleviku väetise.

Tõsi, see loetelu näitab, et kriise on jaanuaris mitmeid. Aga tegelikkuses on neid veelgi enam ning veel keerulisemaid, sest osa kriise puudutavad kodanike enesetunnet ja perspektiivi ühiskonnas, millest on avalikult kõnelema hakatud.

 

Kõnelemine ei sünni mitte Eesti ajakirjanduses, vaid pigem sotsiaalmeedia keskkonnas, kus ühiskonna tegusad subjektid on teravamalt teadvustanud, et kogu ühiskondlikkust korraldav lepe – Põhiseadus – on raskel ajal oluline tugi. Põhiseaduse uurimiseni on viinud ka 13. jaanuari peaminister Ratase  tagasiastumisest alanud võimupööre, mille juriidilist selgitust nüüd Põhiseadusest uuritakse, kuis korraldada uusi Riigikogu valimisi. Üle mitme aastakümne käivad tõsised arutelud Eesti põhiseaduse punktide üle, põhiseadus on ühiskonnas aktualiseeritud, ka Eesti valikud on põhiseaduslik küsimus (Luik, H: Rahvusriik on uhke asi, Brüsseli pehme diktatuur uhkemgi veel, Eesti Ekspress 13.1.21)

Teravdatud tähelepanu põhiõiguste tegelikule olukorrale kasvab.

Eesti ühiskonna uus arengufaas tähtsustab seaduslikkust, eriti Põhiseadust.

 

Meeleavaldajad Toompeal 7. aprillil.    Foto: Tarvo Alev

 

Mis toimus tegelikkuses veebruaris – märtsis 2021?

Valitsuse korraldus* 282 kehtestas uusi piiranguid 29. jaanuaril, 25. veebruaril ja 3. märtsil 2021 (“Vabariigi  Valitsuse  19.  augusti  2020.  a  korralduse  nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine”) *; samal ajal takistatud avalikkuse seisus asuti vastu võtma tundlikke seadusi, milles nähti kodanikuõiguste piiramise võimalust ning mis võivad seega riivata Põhiseadust (nn NETS, nn vihakõneseadus).

Niisiis, kriisi lõimede loetelu, milles igal lõimel oma dünaamika, sai lubatud leevenduse asemel hoopis täienduse, kui kodanikud avastasid, et valitsusel on plaan Riigikogule eelnõudena saata kodanikuvabadusi kitsendavaid seadusi.

Tekkis õiguslik ja põhiõiguslik kriis.

Erilist hämmingut tekitas mõte anda politseile volitused kodanike eluasemesse siseneda, vajadusel läbiotsimist korraldada. Nn NETSi (rahvasuus ka NKVD-seadus) hirm hakkas elama oma elu alates seaduseelnõu toomisest Riigikogusse 25. märtsil 2021 ning tõi kodanikud plakatitega Riigikogu hoone ette protestima 14 päeva järjest.

Põhiõiguste ja põhiseaduse riivet näevad kirikukogudused, kui pidid ära jätma teenistused, sh ülestõusmispühadel, valitsuse korraldust 282 peetakse kodanike õiguste riiveks:

Eesti Vabariigi Valitsus on keelanud oma korraldusega alates 3. märtsist kuni 11. aprillini 2021. a siseruumides peetavad avalikud teenistused ja teised avalikud tegevused (Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine, p 2014(5)).

 

Riik esitas ilma kokkuleppeta denominatsioonidele korralduse nr 97, 25. veebruar 2021. a, millega keelati avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usutalitused.

Käesolevas asjas riigi seisukohad ei toetu seadusandja tahtele, puudub seadus, mis lubaks tervislikel kaalutlustel piirata avalike teenistuste korraldamist. Igasuguste piirangute kehtestamisel peab enne riik kontrollima, kas (i) abinõu on olnud sobiv, (ii) vajalik ja (iii) proportsionaalne, põhiseaduse § 11 alusel.

 

Seda ei ole käesolevas asjas tehtud. Põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41 kaitstavad õigused ei ole olnud tagatud ka § 12 kaitsealas, mille lõige 1 keelab diskrimineerimise usulisel alusel.

 

 

Eesti põhiküsimus on põhiseaduspärasus

Eesti ühiskond muutus eriliselt põhiseadushuviliseks juba aasta tagasi, kui Riigikogu asus muutma pensioniseadust, et võimaldada kodanikel huvi korral oma pensionifondi ise korraldada. (Kujutage ette, see oli 30 aastat Eesti Vabariigis seni võimatu).

Möödunud aasta 29. jaanuaril hääletati Riigikogus pensionikogumise seaduse üle (otsus 108, Pensionikogumise seaduse poolt 56, vastu 45 saadikut), mis andis kodanikele tagasi õiguse otsustada iseseisvalt pensionikapitali investeerimise üle; seni oli Eestis toimunud välispankade huvide eelistamine oma kodanike huvide ees).

Mäletavasti vetostas  Riigikogu 29.1.2020 otsuse president (7.2.2020) kui “põhiseaduse vastase” otsuse.

Riigikohtu üldkogu tunnistas reformi põhiseadusega kooskõlas olevaks, rõhudes omandipõhiõigusele, võrdsuspõhiõigusele ja ettevõtlusõigusele (20. okt 2020).

Riigikohtu lahend on oluliselt muutnud Eestit, nüüd on kodanikel arvestataval määral vaba kapitali, mida investeerida. (Samas polnud 2020 Eesti riigieelarvet vastavalt planeeritud).

 

 

Eesti põhiseaduslikkusest Vabaduse väljakul

Märtsi lõpus Riigikogus töösse võetud eelnõu NETS on tekitanud kodanikel hulga küsimusi, mille esitamist pole aga õiguslikult ette nähtud.

Riigikogu hoone ees plakatitega piketeerimise lõpetas politsei, kes blokeeris hoone ümbruse. Päikselisel pühapäeval, 11. aprillil suundusid kodanike õiguste nõudjad Vabaduse väljakule.

Vabaduse väljak on peredega pühapäeva jalutuskäikude ala, siin on alati mingit vaatamist, tegutsemist.

Sel pühapäeval saabus teiste kodanike hulgas platsile ERSO tšellomängija Silvia Ilves, tšello õlal ja lapsevanker käeotsas. Istus Vabadussõja samba alla ja mängis seisvale rahvale tšellol Eesti hümni. Mitmed pühkisid silmi. Politseinikud aga kogunesid tšellisti ümber, käed risti rinnal ja käskisid lõpetada. “Üks salm on veel”, ütles seepeale Silvia Ilves ning mängis hümni lõpuni.

Orkestrandi töövahendi, tšello, tahtis politsei konfiskeerida.

See ei õnnestunud, kuna Silvia Ilves nõudis näha seda tõendit, mis tšello konfiskeerimise loa annab.

Eesti hümn tšellol Vabadussamba ees on saanud märgilise tähenduse: üks salm on veel.

 

Autor: Urmas Nemvalts (Postimees)

 

 

Epiloog: valitsuse infotunnis info ei selgu

Kolmapäeval, 14. aprilli valitsuse infotunnis küsitakse peaminister Kallaselt: kes andis korraldus politseil ülemäärast jõudu demonstreerida. Kas teil, peaminister Kallas, tekkis tahtmine võtta telefon ja sekkuda protsessi?

Kallas vastab, et tema ei tea pühapäeva sündmusest midagi, pole midagi kuulnud:
“Kui teie ütlete, et politsei on ülereageerinud, mina ei ole sellist infot saanud, et politsei oleks üle reageerinud, aga kui keegi tunneb nii, on õige pöörduda kohtu poole.”

Selline on pingeväli kriisidega, millest kevadel 2021 lahenduste poole liikuda.

Kujunemas on nõudlik põhiseadust järgiv ühiskond.

Teravdatult vaatavad kodanikud, et valitsus ja riigikogu järgiksid Eesti põhiseadust, põhiseaduse preambulat.
___
Lisa 2020 aasta pensionireformi kohta:   
https://www.err.ee/1029412/riigikogu-seadustas-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmise
https://www.err.ee/1032851/president-jattis-kogumispensioni-reformi-seaduse-valja-kuulutamata
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ei-tunnistanud-pensionireformi-pohiseadusevastaseks