Kas lindu on näha? Beeži-, pruuni- ja hallikirju hallrästas (fieldfare, Turdus pilaris), rahvapärase nimega ka "kirjurästas" sulandub imehästi kokku ojasängis valitsevate värvidega. Oma kujult ja suuruselt on ta väga oma ülemere sugulase punarind rästa (American robin) moodi. Hallrästas häälitseb nagu robin, ning tema suht raske, kõrtest, okstest, mullast ning saviga vooderdatud pesagi on sarnane. Just neid materjale ta oja äärest nokas maa päeval minema tassis.
Fotod: Riina Kindlam

 

Seda linnukest oli vastupidiselt hallrästale sealsamas Lepistiku pargis oluliselt kergem märgata punase näolapi ja rinnaesise tõttu. PUNARIND (European robin) peaks oma nime poolest olema justkui American robini kaksik, kuid on poole pisem ja hapramast luust kui suuremad rästaslased (thrushes). Seepärast ta kuulub ka enamike maailma linnuteadlaste kohaselt hoopis old-world flycatchers (kärbsenäplaste) perre nagu ööbikki. Kärbseid näpib, võsastikke armastab, nagu seda toomingat, kus pikalt ja rahulikult istus, ühele jalale toetudes ja aeg-ajalt väikest viisijuppi justkui endamisi lauldes. Pesa teeb maha, kõdunenud kännu juurte või kivide vahele, "või lihtsalt pinnasüvendisse mõne puhma varjus".

 

MAAPÄEV (üks sõna) on palju vanem mõiste kui MAA PÄEV (kaks sõna). Juba keskajal ehk 600 aastat tagasi oli Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine, k.a Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade kõrgem võimuorgan.

 

Aastatel 1917-1919 oli Eestis nii omavalitsusorgan kui rahvaesindus lühendatud nimega Maapäev.

MAAPÄEV tuleb saksakeelsest sõnast Landstag – ajalooline esinduskogude nimetus, mida kannavad siiani Saksamaa ja Austria liidumaade ning Liechtensteini parlamendid.

 

Eestis korraldab külaliikumine Kodukant igal aastal mõttetalguid nimega Maapäev.

22. aprill kannab 1970ndatest nimetust maa päev (Earth Day).

 

Sel päeval juhitakse ülemaailmselt inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine, jne).

Antud linnul oli 22. mahlakuupäev maa päev ja maapäev ning ka õhu- ja veepäev nagu iga teine kibekiirel kevadisel ajal.

 

Ta tegutses Tallinna Mustamäe Lepistiku pargis, mis, nagu nimi juba ütleb, on lepik, täpsemini sanglepik, kus kasvavad iidsed sanglepad ehk mustad lepad (black alder).

 

Lepad armastavad märga pinnast ning nende juurte all vuliseb selles looduskaitse all olevas pargis kaksteist Lepistiku ehk Lepasalu allikat, millest saab alguse 1,5 km pikkune Kopli lahte suubuv Mustjõgi.

 

Riina Kindlam
Tallinn