Maarja Pärl-Lõhmus

 

VABA EESTI SÕNA 1991 Algab suurte lootuste aasta!

Eeloleva aasta lootused sõnastavad Aarand Roos ja Juhan Simonson.

Aasta 1991 algab “Tervitustega kodumaale raadiolainete vahendusel” , milles on kaks aegumatut, manifestset kõnet.

Esimene on Eesti Vabariigi konsul Aarand Roosi ja teine Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Juhan Simonsoni kõne.

Alustame uut sarja nende manifestsete kõnedega!  

 

 

Aarand Roos:

Kallis Eesti rahvas!

Mul on hea meel teid tervitada Eesti Vabariigi saadiku Ernst Jaaksoni nimel Peakonsulaadist New Yorgis.

 

Lõpule on jõudnud aasta, mis kujunes viimaste aastakümnete kõige sündmuste- ja saavutusterohkemaks.

 

Eks tõota seega algav uus aastagi meile ennenägemata, kuid mitte lausa ettenägemata – sündmusi.

Aastal 1990 jälgisid väliseestlased pinevil nii Eesti kui ka rahvusvahelise pressi kaudu, kuidas Eestis võeti ette mitmeid suuri samme esmakordselt: kolmveerand kõigist eestlastest registreeris end Kodanike Komiteede kaudu Eesti Vabariigi kodakondsetena, mõeldes tulevale iseseisvale riigile, ja üllatavalt suur osa Eesti piirides elavatest muulastest avaldas soovi samaks.

 

Kutsuti kokku Eesti Kongress ja moodustati Eesti Komitee.

 

Samal kevadel moodustati Ülemnõukogu tunduvalt demokraatlikumatel alustel kui eelmised koosseisud.

 

Eesti riigiasju asus ajama tiim, kelle liikmetest valdav osa kujutab endast mineviku kammitsatest vabu, julge pealehakkamisega noori haritlasi.

 

Ametlikus korras kaotati ära mitmed okupatsioonivõimu moodustised ja kontseptsioonid samaaegselt, kui võeti kasutusele uusi või restaureeriti vabariigiaegseid.

- - - Läänes oleme hinge kinni pidades jälginud Kremli reaktsiooni kõigele sellele, alates ähvarduste ning vägivalla teostamisega leedulaste vastu varasuvel ja lõpetades Gorbatšovi Nobeli  rahuauhinda mõnitavate ähvardustega novembris-detsembris.

 

See on meie vabadusvõitluse süngem pool ja me otsime palavikuliselt retsepti nende kahe nähtuse lahutamiseks teineteisest.

 

Imestame, et Kremli juhtkond - 70 aastase majandusliku ja poliitilise fiasko järel - ikka veel ei mõista ega tunnusta vabaduse jõudu ja tungi ning meie õigust vabadusele.
_ _ _

Eestlastel maapaos on tulnud võidelda lääne mugavuse ja ükskõiksuse vastu, kuna teil on alles viimasel ajal võidud organiseeritult valgustada venelasi Tallinna ja Moskva foorumitelt. - - -

1987. a. Hirvepargi sündmustest saadik on tasapisi avanemas Moskva silmad. Ja tema suvast oleneb tõenäoliselt rohkem kui lääne heatahtlikkusest. - - -

Aga ka eestlaste endi keskel näeme üha suurenevat taktikalist mõtlemist.

 

Sõjajärgsel perioodil toimub nüüd esmakordselt mõttevahetus poliitiliste erakondade või rühmituste vahel Kodu- ja Välis-Eestis.

- - - Meie poliitiline tagapõhi ja meie vaated üksikasjades võivad küll erineda, kuid eesmärgi suhtes - milleks on täiesti vaba ning iseseisva Eesti Vabariigi taastamine – peame toimima üksmeelselt.  - - -

 

Ükskõik, millised on inimeste omavaheliste lahkhelide põhjus ja iseloom, ei tohi me lasta neil halvata meie ühistööd – sest see ei ole kellegi eraasi, vaid seotud kogu Eesti riigi ja rahva tulevikuga.

 

Selleks ühendagem jõud ja andku Kõigevägevam meile head kordaminekut.

 

Juhan Simonson:

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja kogu USA eestlaskonna nimel läkitan teile, üle vee ja maa, siiraid ja südamlikke tervitusi algava uue aasta puhul.

 

Meie ühised lootused ei ole täitunud – Eesti ei ole veel vaba ja iseseisev.

 

Kuid võime olla kindlad teadmises, et tuhat üheksasaja üheksakümnendate aastate jooksul saabub Eestile kauaoodatud vabadus ja iseseisvus ja eestlane saab jälle olla täielik peremees oma põlisel isamaal.

Juba üle kolme aasta, peamiselt Tallinna Hirvepargi demonstratsioonist alates augustikuul 1987, on meie ühisel ja ürgsel esiisade pärismaal käimas erakordselt aktiivne, pingerikas ja keerukas vabadusvõitlus Moskva pikaajalise ülekohtu vastu.

USA eestlased soovivad kodueestlastele võimalikult üksmeelset koostöö vaimu ja vankumatut vastupanu tahet meie kindla eesmärgi saavutamiseks – iseseisva Eesti Vabariigi taastamiseks.

Tõusud ja mõõnad on paratamatud kaaslased teile sellel raskel võitlusetandril. Kuid raskused ja tagasilöögid, nii nagu üksikisikute elus samuti ka rahvaste elus tugevdavad meelekindlust ja võitlusvaimu.

Eestlased USA-s, nii organisatsioonide koosseisus kui üksikisikutena, püüavad teha oma parima, et kaasa aidata teie vabadusvõitlusele kodumaal.

 

Meie tutvustame igal võimalikul juhul ja igal pool, kus võimalik, Eesti ja teiste Balti riikide olukordi ja vabaduspüüdlusi.

 

Oleme järjekindlalt kontaktis Valge Maja, USA välisministeeriumi, Kongressi, ajakirjanduse ja avalikkusega.

 

Tuletame neile meelde, et Eestil on sama õigus vabadusele ja iseseisvusele kui igal teisel rahval maailmas.

 

Meie hoiame elus oma siinses ühiskonnas, kõigi võimaluste piirides, eesti keele, kultuuri ja traditsioonid, et saaksime olla väärikad kaaslased teile, armsad kodueestlased.

Oleme murelikult jälginud viimaste nädalate sündmusi Kremlis, kus tahetakse järjekordselt otsustada Eesti saatuse ja tuleviku üle, arvestamata eesti rahva tahet ja õiguseid.

 

Eesti rahval ei ole vaja liidulepingut ega jätkuvat Nõukogude Liidu ülemvõimu, vaid vabadust ja riiklikku iseseisvust.

Pöördume palves Kõigevägevama poole, et Tema kaitseks ja hoiaks teid sellel kriitilisel ajajärgul eesti rahva ajaloos.

Pea vastu rahvas ja maa!

 

Kuidas kulges aasta 1991 teil ja teie peres?

Kui saaksite kirjeldada paari mälupilti, siis oleks meil võimalik üksikutest lugudest kokku panna kogu Ameerika eestlaste Eesti vabastamise eest peetud võitluste ja tegevuste lugu.

Me kõik vajame seda lugu!

Ehk nooremad, aitate veidi kaasa, kuulate vanemate jutustatud lugusid ja panete kirja.

See on kõigile lehelugejatel ülipõnev!

Siia paneme ka rea meenutuste abiküsimusi innustuseks, millest kerge alustavalt liikuda ja jõuda oma looni.

 

Milline oli Teie aasta 1991 algus ja suvi, milline oli Teie “tavaline elu”?
Milline oli tavaline eestlus Teie kodus, peres, Eesti seltsis?
Mille üle Eesti pagulaskond arutas?
Milline olid Teie tegutsemine eestluses?

 

Mis oli Te esimene mõte, kui kuulsite 19. augustil Eesti Vabariigi taastamisest 1991?
Mis muutus Eesti üle mõtlemises?
Mis muutus Teie elus ja pere elus?
Mis muutus Eesti Majas, eestlaste ühiskonnas?
Mis oli muutunud 1991. a. lõpuks/ 1992. a. alguseks?

 

Mis Teie elus muutus 1990ndatel võrreldes sellega, mis oli plaanitud “varem”  enne Eesti Vabariigi taastamist?
Mis muutus Teie elus 2000ndatel?
Mis muutus ameerikaeesti ühiskonnas 1990ndatel?

Mis on olnud Eesti Vabariigi taastamise tähendus?
Mis on olnud rõõmustav?
Mis on olnud uued ohud ja murekohad 1990ndatel?

 

Millisena näete Eesti Vabariigi arengut, kuidas iseloomustate?
Mis on Eesti Vabariigi arendamisel kõige olulisem, vaadates ettepoole 2020ndate-2030ndatel aastatele?

 

Millisena näete paguluseestluse elu Ameerikas praegu?
Mis on oluline teha ameerikaeestluse edendamiseks?

 

30 aastat taastatud Eesti riiki
– mis saab meid kõiki õnnelikumaks teha,
meie asi on selle igavikku kestmise nimel
iga päev edasi töötada.