Sel nädalal lõhkes Eestis pommuudis, et osana valitsuse kärpekavast koondatakse Kaitseväe puhkpilliorkester. 

 

Paar päeva hiljem sekundeeris sellele Politsei- ja Piirivalveamet teatega oma orkestri laialisaatmisest.

 

Eesti kaotaks sellega kaks professionaalset puhkpilliorkestrit, üle 70 elukutselise muusiku jääks tööta. Pluss korvamatu mainekahju.

Mainiks siinjuures, et Eestis valitsuse käivitatud hoogne kulude kärpimine ja tegevuste kokkutõmbamine (muuhulgas võetakse raha ära laste huvitegevuselt ja tahetakse kaotada sõjaväes kaplanid) on  täiesti vastuolus sellega, mida teevad teised arenenud riigid – nad laenavad suures hulgas odavat laenuraha, et oma majandusi turgutada.

 

Eesti aga kärbib, pitsitades sellega hingetuks oma inimesed, kellel on niigi raske.

Ühe orkestri ülevalpidamine läheks maksma veidi üle miljoni aastas.

 

Umbes sama palju küsis järgmiseks aastaks endale raha juurde presidendi kantselei. Lihtsalt võrdluseks.

“Orkestri sulgemine oleks löök kogu meie muusikaharidusele, sest kaob mõte õpetada professionaalsed puhkpillimängijaid isegi mitte selles mahus, mis praegu on, sest tööd sel alal professionaalse orkestrandina Eestis väga ei saa, “  ütles  Jüri-Ruut Kangur, Euroopa Orkestrite Föderatsiooni president oma avalikus kirjas.

 

Ta mainib ka, et kui ERSOs ja rahvusooperis lähevad vakantsed puhkpillimängijate kohad tihti välismaalastele, siis Kaitseväe orkester on olnud just eesti muusikutele oluline tööandja.

 

Aga see ei ole ju oluline argument, sest oma rahva eest seismist ei peeta tänapäeval heaks tooniks.          

                         
Jüri-Ruut Kangur jätkab: “Selle orkestri kaotamine rahalises mõttes ei annaks kindlasti nii suurt kokkuhoidu, et see vääriks meie kultuuripildi häbistamist ja neid töökaotuse vaevusi paljudele muusikutele ja nende peredele; tugevatele muusikutele, kes on selleks aastakümneid haritud, et teenida oma professionaalsete oskustega leiba, erinevalt paljudest poliitikutest ja ametnikest, kes on oma ametis amatöörid.

 

Ja nagu mainitud, üldse pole ju vaja tegelt kriisi ajal kärpida, see on praeguse valitsuse selge rumalus ja tõsine oht kogu Eesti riigile, majandusele ja muidugi kõigile meie inimestele, kelle kanda jääb niigi raske kriisi ajal ja järel kogu kärbete valu (maksutõusud, uued maksud, koondamised, palgakärped hinnatõusu ajal, vaimne löök jne).”

Kaitseväe orkestri sümbolväärtusest ja märgilisest tähendusest traditsiooni ja väärikuse hoidjana armees on viimasel nädalal palju räägitud.

 

Tundub aga, et mõned otsustajad ei saa üldse aru, mille üle see kära käib.

 

Nendele suunatult on sotsiaalmeedias ka välja pakutud, et kui juba kärpimiseks läks, võiks kaitseministeerium ka eesti lipult sinise ja musta värvi ära koondada ning et kolm lõvi vapil on ka liiiga palju. Piisab ühest. Või võiks see olla hoopis orav. Või rott... Huumorimeel pole eestlasi kunagi maha jätnud.

Kaitseväe orkestri aga lubas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linna eelarvesse võtta, klausliga, et “kui Eesti kaitse-eelarve kosub ja riik seda vajalikuks peab, siis oleme loomulikult valmis orkestri kaitseväele tagasi loovutama."

Veidi irooniline seegi.

Kärt Ulman
Toimetaja