August 1991

On lõikuskuu
     ja lõigatakse
küll hingi, haavu, südameid
    ka jälle tunnustakse
nüüd riike, rahvaid väiksemaid.
Maailm peab kommunismi matuseid

 
Kes enne oli ninamees
   nüüd isamaalsust aina õhkab
ja iga hinna eest
    võimu säilitada ihkab,
kuid mõttelaad, oh häda
   ikka vana tuntud rada sirkab.
 
Ainulaadne ajaloos:
neli kindralit, kes võõrast soost
  ei oska keelt, ei oma kodakondsust
osalemas Ülemnõukogus,
   riigi siseasjades neil hääleõigus.
 Mõni pisarsilmi kõigil
      kodakondsust jagab
ja loodab, võimupirukast nii omal
   tüki tagab.
 
Riik tuleks kakskeelne luua
    uuskodanikel eelistusi tuua.
Neilt lojaalsusvannet ära nõua,
    kes kaua valitsenud Eesti randa.
 
Kes välja kärutada jõuaks kultuuri-kõntsa,
     keelt ja võõraid eluviise?
Miks omi poegi-tütreid asumiselt koju tuua
   ja tõsta Eesti iivet
kui umbkeelset järelkasvu, sõjaväge
     rahval toita küllaldaselt.
 
Vaid ruttu teha kokkkuleppeid varjulisi
    Neist rahval’ ära räägi –
Naabri heaks loo salaja uus luurevägi.
   Peipsigi võiks maha müüa
ning riigi piiriks saagu Munamägi.
 
See on ju võidu pant –
    las valitseda nullvariant
Ja miks sellegagi piirduda –
   võiks lõpuks ikka liituda
ka uue Föderatsiooniga.

Aime Martinson Andra