Selline nägi välja pööripäeva, 21. juuni päikeseloojang parvlaev Tõllu pardalt vahetult enne, kui see täht 22.39 silmapiiri ehk Muhu saare taha kadus, jättes Hämariku käe pikalt sirutades ootele.

 

Kell 22.15 oli Virtsust Kuivastu sadama poole hakanud rühkima tänavuse suvise pööripäeva viimane parvlaev.

 

Päike oli tublit tööd teinud ja paitanud palgeid antud paigas 18 tundi, 21 minutit ja 54 sekundit, mis on suurim annus, mida ta Lääne-Eestis pakkuda jõuab.

 

Järgmine päev oli juba 7 sekundit lühem, kuid ärgem sellesse mõttesse veel takerdu.

 

Pikk maa on veel suviselt rännata, nii päiksel kui meil.

 

Pealinnakiisu Reedik naudib Saaremaa jaanisauna leilimõnusid. Kaseviht on panges käpapärast ja vildist saunamütski läheduses, kui karvkate üle kuumenema peaks.

 

See ei ole lavastus; kass sulandus omapäi sauna vaikellu, mis viimati lavale jäänud oli.

 

Kuna suur kuumus ja põud olid valitsenud Eestis mitu nädalat enne pühi, siis polnud esialgu pererahval suurt isu jaaniks sauna küttagi.

 

Võidupüha hommikul keerutas küll äike ja kõva vihm mööda saari ja ka mandrit, lubades enamikes paikades rahuliku südamega jaanituld süüdata, kuid siinne saaresaun jäigi erandkorras kassi päralt.

 

Üks jaanipäevaeelne maakodu projekt oli vana talumaja akendele uute võrguraamide tegemine.

 

Eestis ei ole siiani tavaline ei õhujahutus (nn "õhukonditsioneer") ega ka võrgud akende ja uste ees.

 

Siseruumide õhku on hakatud küll jahutama populaarsust koguvate õhksoojuspumpadega, mille peamiseks tööks on Eestis siiski talvine kütmine.

 

Kärbeste ja sääskede eest on siiski ka teisi kaitsevahendeid, näiteks rippuvad kärbsepaberid või veidi enam silmailu pakkuvad võrgust baldahhiinid.

 

Säärane valge daam sai aidast välja toodud, kuid jäi rattaratsule ootama nagu müstiline, ent nukker jaanipruut.

 

Öösel kuuldavasti käis küla peal väikest sõnajalaõie kihutustööd tegemas.

 

 

Hommikul turritasid rattakodaratest valged angervaksaõied.

 

Angervaksa (meadowsweet) õis põrnikaga. Kreemikasvalged ja aromaatsed õied on koondunud varre tipuossa, kus need õõtsuvad tuules kui rebasesabad või unenäolised jäätisetörtsud.

 

Fotod ja tekstid: RIINA KINDLAM, Karja kihelkond