Juuli alguses osalesin Eesti Rotary klubide traditsioonilisel uue Rotary-aasta alguse tähistamisel Kadrioru pargis, mis on seal toimunud juba 23 aastat.  

Panin tähele, et Jaapani aias, kuhu olime kogunenud, kasvas arvukalt rododendroneid.

 

Neid ilusaid põõsaid nähes meenub mulle alati perekonnanimi Kalm, ja nüüd juba 23 aastat Eestis elades veel enamgi. 

 

Nüüdseks tean, et Kalm on Eestis suhteliselt levinud perekonnanimi, mis panebki mind mõtlema, kas Kalmu-nimeline mees, kes esimesena rododendronit Euroopas tutvustas, võis olla eesti juurtega.

Nüüd natuke pikemalt, miks mul selline mõte tekkis.

 

USAs suhtlesin tihedalt professori ja põllumajandusteadlase Elmar Järvesoo ning tema kunstiteadlasest abikaasa Ainoga. 

 

Nad elasid Amherstis, Massachusettsi osariigis, mis oli umbes tunniajase autosõidu kaugusel minu kodust Connecticuti osariigis.

 

Järvesood on tuttavad ka paljudele Eestis, eriti Aino, kes pärast leseks jäämist elas elu lõpuni Tartus, toetades Eesti arengut heategevusprojektidega.

Olin 1976. aasta varasuvel Järvesoodel külas.

 

Lahkumisel, juba nende kodu lävel seistes, mainisin, et mul seisab sel suvel koos lastega ees reis Eestisse, et neile tutvustada nende Eesti vanaisa ja sugulasi. 

 

Selle peale ütles Aino: ’’Eesti on hall ja lagunenud, mis jätab su lastele halva mulje, aga räägi neile missuguseid silmapaistvaid inimesi sellelt maalt on pärit. Näiteks, vaata seda rododendronit,’’ – osutades kaunilt kujundatud põõsaste ja lilledega jalgteele aias -  ’’see põõsas kannab Elmari sugulase, kuulsa botaaniku Peter Kalmi nime.’’

Aino vihje Kalmi nimele vapustas mind, sest ma olin elanud kohas, kus see nimi samuti esines.

 

See koht oli Hartsville’is, Lõuna-Karoliina osariigis. Mu eksabikaasa vanaema omanduses oli Kalmia Gardens (nüüd kuulub Coker’i ülikoolile).

 

Kui me noore abielupaarina kolisime  Clevelandist, Ohio osariigis, Lõuna-Karoliinasse, siis andis vanaema Kalmia aias asunud maja meie käsutusse. 

 

Elasime seal, kuni olime leidnud endale sobiva maja linnas. 

 

Kord küsisin vanaproualt, kust see koht oma nime sai ja ta vastas, et nimi tuleb taimelt, mis kasvab selles kohas looduslikult.

Järvesoodega me tol korral rododendroni teemal pikemalt ei vestelnud ja ma mõtlesin kaua aega, et tõenäoliselt on Peter Kalm kunagi olnud õppejõud Tartu Ülikoolis.

 

Aastaid hiljem komistasin jälle Peter Kalmi nime otsa.

 

See juhtus 2008. aastal, külastades mu eksabikaasa aiatööd harrastavat tädi Põhja-Karoliina osariigis.

 

Juhtumisi andis ta mulle õhtul voodis lugemiseks raamatu The Travels of Peter Kalm.

 

Raamatut lugedes sain teada, et Peter Kalm oli kuulsa Rootsi naturalisti ning loomade ja taimede klassifikatsiooni süsteemi looja Carl Linnaeusi (1707-1778) tudeng Uppsala ülikoolis.

Linnaeus saatis andeka tudengi Peter Kalmi Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia toetusel uurima taimi Inglise kolooniates Põhja-Ameerikas, koos plaaniga tuua sealt kaasa seemneid ja taimi põllumajanduse ning tööstuse tarvis.

 

Peter Kalm viibis Põhja-Ameerikas 1748-1751, kus ta muuhulgas leidis ja sealt tagasi tulles Euroopasse tõi rododendroni. 

 

Linnaeus andis taimele oma õpilase auks nimeks Kalmia latifolia.

Peter Kalmist on teada, et ta sündis märtsis 1716 Angermanlandis, Rootsis, kuhu tema vanemad olid Põhjasõja põgenikena tulnud oma kodukohast Vasas, Soomes.

 

Tema isa Gabriel Kalmi taustast pole palju teada, aga võib oletada, et ta tuli või toodi Eestist Rootsi võimude poolt Soome Põhjasõja ajal. Peeter Kalmi ema Katariina oli Šoti päritolu.

Olukorra sunnil oleme jõudnud rohemajanduse lävele ning oleks mõistlik tutvuda nendega, kes juba sajandeid tagasi väärtustasid rohelust, eriti neid, kelle juured on meie maal. 

 

Võib-olla pakuks Peter Kalmi päritolu materjali uurimistööks mõnele Eesti doktorandile.  

 

Ilvi Jõe-Cannon