Pildil on ära toodud ajalehes "Saarte Hääl" 29. septembril ilmunud loo pealkiri ja foto. Selle mõistmiseks on vaja tunda kõnekäände. Kes on fotol kosilane? Kas ta on pärit Soome linnast Turust? Miks kummalgi ei ole käes korvi? Võiks Vald olla nime Valdur lühend? Kas meesterahvas osutab näpuga kaadrivälisele korvile? On üleantav korv omastavas (mille?) või osastavas (mida?) käändes? Kas "kõnekäänuline" tee on libe? Kui jah, kas ohtlikult libe või on sellel liugu lasta ülihää? Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

 

Kõnekäänd on "rahvapärane piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme, omaduse või muu iseloomustamiseks".

 

Käänuline ehk suunamuutustega, kõverustega kõne on mahlane ja lõbus nagu pinget pakkuv suusarada. Peaasi, et mõttest ehk asja ivast aru saadakse.

 

Loogikaülesanne: kosilane läks turule, Kuressaare turule, jättis kogemata korvi koju. Korvi on ometi vaja, kui sügisel turule minna.

 

Vald (Valdur?) oli ülimalt lahke ja andis turul kosilasele korvi, et ta saaks a) seeni kosida, b) teist turul uitajat kosida, c) turgu kosida?

 

Kosjasõit turule on suhteliselt ebatraditsiooniline, aga seda on ka neiu juuksed.

 

Võibolla te ei näe – need on poolest peast otsteni rabarberikarva. Moodsad vabad ajad!

 

Võibolla pakutakse turul mustasõstramahlaga juuste jumestamist.

 

Nagu näha, on tegemist kena tühja platsiga.

 

Kosilasel võiks lausa puhkpilliorkester sabas käia, laiutada ja laiata nagu paabulind.

 

Tegelikult on letid kahtlaselt tühjad. Äkki on Saaremaa metsad seentest ja marjadest tühjaks korjatud. Ja aiasaadusedki otsa saanud.

 

Pidavat olema väga niru tuhli (kartuli) aasta. Suve esimene pool oli puhta põuane. Aga võibolla jäädi lihtsalt tol päeval turule hiljaks.

 

Loo tegelik avalõik on: "MTÜ TuuleSuund soovis elu sisse puhuda pikemat aeg varjusurmas olnud Kuressaare turule, kuid ei jõudnud selles osas Saaremaa vallavalitsusega kaubale." Veel kõnekäände! (MTÜ on mitte/tulundus/ühing.)

 

Tegelik pildiallkiri on: "MTÜ TuuleSuund asutajad Ingrid Kobin ja Allar Aas olid valla otsuses pettunud ja rääkisid, et ennekõik häirib neid ametnike tõrjuv hoiak."

 

Ühesõnaga turg on varjusurmas ja inimesed fotol väidavad oskavat esmaabivõtteid (südamemassaaži) selle elustamiseks.

 

Nad ei ole teineteisesse, vaid hoopis turgu armunud ja soovivad seda ühiselt, teineteise toel kosida ehk sellele abieluettepanekut teha. Moodsad, vaba ajad!

 

Kuigi mitte, kui abieluettepanek võrdub omandamisega. Kui rentimisega, siis kosilane kupeldajaks... ?!

 

Abieluettepanek on siin ülekantud tähenduses ja vähemromantiline äritehing.

 

Korv on ka mõtteline, (kuigi nii kergesti ettekujutatav turu kontekstis), mille andmine või saamine on kõigest võrdluslik väljend.

 

Korvi andma, korvi saama – "abieluettepanekut või tantsu- või muud kutset tagasi lükkama; sellise ettepaneku või kutse peale eitavat vastust saama". (Sõnaveeb)

 

Miks korv? (Mitte rootsi korv, see on vorst.) Korve punutakse kõige tihedamini pajust ning antiikajast saadik on paljude rahvaste pärimustes paju leina- ja surmapuu, milles meelsasti elavad nõiad ja vaimud.

 

"Aga paju on ka õnnetu armastuse märk. Soovimatule austajale, kellest lahti taheti saada, ulatati pajuoksad või pandi talle pilkesõnade saatel pähe pajuvitstest punutud korv, sellest annab tunnistust tänini säilinud väljend “kellelegi korvi andma”. (Miksike)

 

Jääme lootma "kõnekäänulise" teekonna igakülgsele õnnelikule lõpule. Peaasi, et mõttest aru saadakse.

 

Eestlaste puhul tähendab see mustast huumorist, sagedasest irooniast ja veel kõnekäändudest läbi närimist.

 

Riina Kindlam