Maarja Pärl-Lõhmus

 

Ülo Korjus (keskel), pikaaegne Narva Aleksandri kiriku koguduse vanem, Eesti Vabariigi aastapäeval Narva linnapea vastuvõtul.

 

Ütlen kohe alguseks, et Eesti identiteeti tugevdab kõige enam Narva vanalinna taastamise suund.

Narva vanalinna ennistamise toetuseks on vaja, et vanad – väga vanad narvakad ja Narva sõbrad ning austajad üheskoos looksid Narva sõprade seltsi paguluses, asuksid aktiivselt Narva taastamist propageerima ja tegudes toetama.

Kõik algab mälust – möödunud nädala lõpul toimus Narvas kaks narvaeestluse tähendust avavat sündmust:

kõigepealt etendasid eesti keele õpetajad oma elulugudeetenduse Vabal Laval Narvas ning Eesti kultuuri seltside ühendus palus mul juba 12. korda kõnelda eestlusest, seekord Narvas.

 

 

Eestlus Narvas

Kauaaegne Narva linna sekretär ja Narva Eesti Seltsi juht Ants Liimets:

Mina tulin Narva 1993. aastal riigi eriesindajana, et narvakate muresid ära kuulata ja edasi mõelda, siis aga linnapea Raivo Murd pakkus linnasekretäri kohta, kus ametis töötasingi aastakümned.

Eesti Selts Ilmarine asutati aastal 7. novembril 1874 – nii me tähistame seda päeva juba ammu.

Narva Eesti Maja asub Vabaduse 20, kus on kabinetid ja pidusaal. Selles majas räägime eesti keeles, õhtuti käivad siin keeleklubid.

 

Aga seenioride rühm kipub omavahel rääkima vene keeles.

 

Eesti Majas on võimalus rääkida Narvas eesti keeles (nagu väliseesti Eesti Majades).

Enne 1940. aastat oli eestlasi 2/3 Narva elanikest, 15 000 eestlast.

Praegu on Eesti kodakondseid 29 000, eestlasi aga 2400 inimest, seega on praegu Narva linnas 4% eestlasi.

Stalinliku rahvuspoliitika järgi 1940ndatel pärast sõda aeti Narvast eestlased ära, et rajada siia Sillamäele suur uraanikaevandus ja uhtmistehas.

Iga aasta 6. märtsil saame polikliiniku juures skulptuuri Juured juures kokku, et mälestada 6. märtsi 1944. aasta Narva linna hävitamist.

Garnisoni kalmistule on maetud Vabadussõjas langenud kangelased, neid austame kõik koos vabariigi aastapäeval ja jaanipäeval.

Meie linnas on kontsentratsioonilaagri kalmistu, mida hoiti aastakümneid saladuses, see oli kõrge aiaga suletud ala, mis avalikkusesse tõsteti dokfilmiga 'Riigivõlg' (2018). ***

Kui siin Narvas on riigijuhid käinud, siis tee ääres vene tanki postamendil nähes lubavad, et see viiakse küll kohe kolme kuu jooksul ära. Aga seisab siiani.

 

Õigem oleks siia juurde panna silt: see on vene tank, mis sõitis Berliinini välja...

Aino Monika Jõesaare raamat “Kadunud linna kroonika” viib mõttele, et linn taastada, aga ega see kerge pole.

Narva Eesti Seltsi mõte on seista ka venestamise vastu.

 

Eelmises Narva volikogus oli kolm eestlast, nüüd ainult üks.

 

Üks kohalike valimiste loosung oli “Teeme Narva parimaks vene linnaks Euroopas” ja see võitis valimised Narvas.

Kairi Johannes, Eesti keele õpetaja ja aktivist Narvas, õpilasena Eesti Seltsi taastaja 1988:

Ma olen Narva kandi inimene olnud kogu elu.

Meil on sügiseti mihklipäeva tähistamine, kus toimub hoidiste võistlus, saame maitsta erinevaid hoidiseid ja kuulutame välja võitja.

Oleme teinud heategevust, kudunud hooldekodudele sokke ja salle.

Eesti keele õpetamine lasteaedades-koolides, ka Eesti Majas on ülimalt oluline, seda tuleb laiendada.

Põlisjuurtega narvakas, Narva jõe kaldal elutoa aknast Jaanilinna, nüüdse seisuga Venemaad vaatav Mart Pung:

Minu juures aias toimuvad kokkusaamised, aias on 3-meetriline fallosekujuline monument, mis valmis 16 aastat tagasi kohalike omavalitsuste valimistele.

Mind häirib väga siin levinud mentaliteet, et ise midagi ei tehta!

 

Näiteks käime puhastamas Narva jõe äärt prügist ja prahist, mida sinna loobitakse.

Keegi tuleb, vaatab kõrvalt.

Ütlen : “Tule appi”.

Tema: “Ei, see on riigi maa, see ei ole minu oma”.

Mina: “Siis oled sa okupant, kui nii suhtud. See kõik on meie ühine maa ju, jõe äär vaja korda teha...”

“Mina, eestlane Narvas” jutusaates näitasid narvakad raamatulehekülgi, fotosid, milles tutvustasid eesti seltsi ajalugu ja tegevust. *

 

Segased lood –kes ma olen?

“Kes ma olen?” teatrietendus Narvas, kaheksa eesti keele õpetaja elulugu, kus laval kõneldi mõtteid, mida poliitkorrektsel tänaval avalikult ei räägita, esietendus reedel, 5. novembril Narva Vabal Laval.

 

Lugusid esitavad Narva eesti keele õpetajad Irina Bahramova, Martin Tikk, Mari-Mall Feldschmidt, Margit Sibul, Krismar Rosin, Inguna Joandi, Anne Meldre, Angelika Soomets. **

Näiteks Vaivara põliskoduga Anna Meldre, kes sündis Venemaal, räägib hõisates:

Meie riigis puudub diktatuur!

Kaukaasia-eestlaste järeltulija Margit Sibul: minu õppinud tädid tulid koolist koju, kodus panid suka pähe, et nägu ei päevitaks, et näonahk oleks valge.

Mu Kaukaasia vanaema oli ainus, kel oli aega meile lugusid vesta, me kogu aeg palusime teda: räägi veel....

Läti juurtega Inguna Joandi: Ema reisis 4-aastase minuga Riiast Narva, abiellus siin venelasega. Siis otsustas mu kasuisa Narvas, et laps tuleb Eesti lasteaeda panna ja ütles, et tänasest päevast alates on meie kodune keel nüüd eesti keel. (Venekeelne pereisa otsustas päeva pealt kodukeelt vahetada kasutütre tuleviku auks). Olen talle selle eest tänulik, igavesti!

Veel Narva eesti keele õpetajate repliike:

* Täna käis president Narvas, ütles, et vaja on eestikeelseid lasteaedu, aga meil on ainult ühes lasteaias Punamütsikeses üks eestikeelne rühm.

Narvas räägitakse, et vaja on eestikeelsed lasteaedu juba 30 aastat.

* Kellele eesti keelt vaja on? Narvas pole kombeks, et ei räägita vene keelt.

* Õpilased, kes Narvas sündinud, ütlevad, et Narva on see 101. kilomeeter, kus puudub arenguvõimalus.
* Vene nimega noored vahetavad oma nime – uue eesti nimega saab paremini Eestis läbi.
* Mugavustsoonis Narva inimesed lasevad eestlastel end teenindada vene keeles.
* Kõigile soovijatele tuleb jagada suur rinnamärk: räägi minuga eesti keeles!
* Paul Eerik Rummo luule

Tegelikult on laul ja luule see, mida inimene vajab ­– õpilased armastavad Paul Erik Rummo luuletust “Me hoiame nõnda ühte”, nad tõlkisid selle ise vene keelde, et eestikeelsele otsa veel ka venekeelsena kõlaks:

 

Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud mesilaspere
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
ja läheme läbi mere
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja tuge
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged õlad
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad
kui ühised rõõmsad võlad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
neid meri ei saa meilt pesta

Ma tahan su rindade kaudu
ka tuult mis neid puudutab mõista
ja tahan su kandade kaudu
sel maal millel seisad seista
sel maal millel seisad seista
ja mõelda kõigile maile
see maa millel seisame seista
on antud armastajaile

Sa armasta siis minu silmi
kui nendes on maailmataevast
ja laula vaid seda mu salmi
mis sõlmub mu südamevaevast
mis sõlmub mu südamevaevast
kui aiman tundmatuid ohte
see salm on mu südamevaevast
kas oskame hoida kõik ühte
kas oskame hoida ühte
kui heitunud mesilaspere
kas oskame hoida ühte
ja minna nii läbi mere.

*
“Mina, eestlane Narvas”
https://tinyurl.com/2cyp56xb

**
https://tinyurl.com/b69v6btc 
***
Dokfilm “Riigivõlg” 2018
https://youtu.be/C0IaLmbsvC0 

 

Narva Eesti Seltsi kogunemine Narvas, Paul Kerese kuju juures Eesti Vabariigi aastapäeva varahommikul enne päiksetõusu on traditsioon. Autori fotod