Maarja Pärl-Lõhmus

 

Tartu rahu tähistamine Tartu raekoja ees 2. veebruaril 2022.  Autori foto

Tartu rahu aastapäeval algatati Tartu tänavale kindral Põdra nime taastamise toetusallkirjade kogumine.

Tartu rahu lõi meie riigi.

Tartu rahu sündi sobib meenutada pigem rohkem kui vähem, Vabadussõja lõpu aastapäeva kõnesid peeti Tallinnas ja Tartus.

Tartu Raekoja platsil kõneldi riigist ja noortest. Tõrvikute valgel tõstis ajaloodoktor Jaak Valge esile Vabadussõja kangelasi.

August Gailit (1891-1960) on kirjeldanud kindral Ernst Põdderit (1879-1932) noore õpilasena Tartus, kus ta veel ei teadnud, mis elu ees ootab, aga ta oli sündinud õigel ajal õigesse kohta, temast sai Eesti kangelane, kelle juhtimisel võideti Võnnu lahing Vabadussõjas.

Raekoja platsil sündis algatus, et Kindral Ernst Põdra nimeline tänav Tartus tuleb Vabadussõja võidu toonud sõjaväe juhi auks taastada. *

Kindral Põdder on olnud Landeswehri kangelane, Vabadussõja lõunarinde juht; hiljem 3. diviisi ülem, peastaap Tartus. Kindral Põdder on ordenite kavaler, sh polkovnikuna Püha Vladimiri 4. järgu ordeni mõõkadega, mis andis selle saajale pärandatava aadlitiitli.

Eesti vabariigi esimene väljakuulutaja.

1924. aasta 1. detsembril reageeris kiiresti sündmustele, võib-olla päästis Eesti ja Euroopa punaterrori käest.

Kindral Põdder suri jaanipäeval 1932, päev pärast võidupüha, mille pühitsemisele ta ise pärast Võnnu vallutamist oli päevakäsuga aluse pannud.

 

Kindral Põdderiga hüvastijätt oli üldrahvalik lein, kindrali põrm kanti suurtükilafetil kaitseväeliste auavaldustega Kaitseväe kalmistule, Vabadussõja kangelast saatsid ta viimasel teekonnal üle kümne tuhande leinaja Eestimaa kõigist maakondadest.

 

* Petitsioon: Ennistame Tartus Pepleri tänavale kindral Põdra tänava nime, nagu see oli aastatel 1936-1940. https://tinyurl.com/44bh3ruc 

Pepleri tänav on nimetatud 16. sajandi Tartu raehärra Wilhelm Pepleri järgi, kes omas selles piirkonnas maad ning kel Liivi sõja ajal olid olnud sidemed Vene tsaar Ivan Julmaga.

Ernst-Johannes Põdder sündis Tartus 10. veebruaril 1879 ja oli üks neist Eesti kolmest ohvitserist, kellele 1918. aastal omistati Eesti kindralmajori auaste. Põdder oli Saksa okupatsiooni ajal põrandaaluse Eesti kaitseliidu looja, Vabadussõja ajal kaitseliidu ülem ning sõjavägede ülemjuhataja punaste poolt okupeerimata Harju-, Lääne ja Järvamaal ning seejärel aprillist 1919 3. diviisi ülem.

 

Põdder juhtis Landeswehri purustamist 1919. aasta juunis ja algatas hiljem võidupüha tähistamise.

 

Põdderi juhitud 3. diviis tõrjus punaste pealetungi Tartu rahuläbirääkimiste ajal 1919. aasta detsembris.

 

Põdder suri 1932. aastal. 1936. aastal nimetati Pepleri tänav ümber Kindral Põdra tänavaks.

Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati tänav ümber kommunistist riigipööraja Rudolf Pälsoni järgi.

 

Pärast iseseisvuse taastamist ei ennistatud tänavale iseseisvusaegset tänavanime, vaid valiti üleeelmine, isiku järgi, kellest on vähe teada, kel aga kindlasti meie rahvusliku identiteediga pistmist pole.

Meie kangelased väärivad jäädvustamist! Tasume oma võla nende ees!