30. detsembril 2009

Eesti kombe kohaselt “Head vana-aasta lõppu!” ei saagi täna enam siin veerus soovida, sest kuigi on tegemist meie aasta viimase ajalehega, jõuab see lugejateni juba uuel aastal.
Aga südames soovime ikka - soovime, et see majanduslikult raske aasta, mis ootamatult tabas tervet maailma, saaks lõpuks ometi läbi ja kohale jõuaks uus aasta uute ideede ja uute algustega.
Ka Vaba Eesti Sõna vaatas sel aastal murelikumalt oma majanduslikke näitajaid, võib-olla esimest korda tõsiselt teadvustades, et meie ajaleht ei olegi igavene – kahjumiga töötamine ei saa lõpmatuseni kesta, ühel päeval paari aasta pärast saab raha otsa ja leht lõpetab ilmumise.

Kuid lehe väljaandja The Nordic Press, Inc, on mitmeid tõsiseid abinõusid tarvitusele võtnud, mis võiksid lehe tellijateringi suurendada ja meie hääbumisprotsessi peatada ning asunud ka oma lugejaid ja tellijaid aktiivselt teavitama meie lehe raskest majandusolukorrast.
Alul ettevaatlikult, hiljem julgemalt on hakatud rääkima ka majanduskriisi headest külgedest – et see vähendab mõttetut tarbimist ja loodusvarade raiskamist ning toob inimeste mõtetesse tagasi selle, mis tegelikult on tähtis: perekond ja lähedased, inimsuhted ja meie suhted meid ümbritseva loodusega.
Eestlased on alati olnud loodusrahvas – tuhandeid aastaid sellel kidural ja külmal maalapil ellu jääda on nõudnud väga tihedat koostööd loodusega, tema märkide lugemist ja tema rütmide austamist. Oleks kurb, kui see tuhandeid aastaid vana tarkus nüüd tarbimishulluses ja rahaahnuses üle parda visatakse. Aga just selliseid ärevakstegevaid märke on tulnud Eesti valitsejatelt selle aasta sees.
Viimati alles paar nädalat tagasi, kui riigikogu enneolematu üksmeelega hääletas taas omaenda palgatõusu poolt, kindlustades nii endale kui teistele eesti valitsejatele tulevikupalgad eurodes. Oma särk ikka ihule lähemal, mõtlesid riigikogulased, tundmata vähimatki huvi, kust leitakse 2011. aastal need palgatõusuks vajalikud  kümned miljonid kroonid, kui äsja ei suudetud päästjate töökorralduse sälitamiseks paari miljonit krooni kokku kraapida.
Majandustõusu ei ole paraku Eestis ka järmisel aastal oodata, selles on eksperdid ühel nõul. Eestis  aga on juba üle 87 000 registreeritud töötu (statistikaameti hinnangul tegelikult üle 100 000 töötu) ja nende hulk kasvab edasi.
Kas uppuja päästmine on Eesti riigis uppuja enda asi?
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur arvab 30. detsembri Eesti Päevalehes, et tööpuudus ei ole enam sugugi ainult töötute probleem. „Suurest ja kasvavast tööpuudusest võib saada suurim oht meie rahvuse tulevikule, ükskõik kas siis sündimuse alanemise, mujale elama siirdumise või suureneva hulga inimeste sotsiaalse tõrjutuse tõttu,” kardab ta.
Loodame siiski, et nii ei juhtu. On ju eestlased hullematestki olukordadest läbi tulnud ja ikka rahvusena kestma jäänud. Võtmeks on siin teise inimese märkamine enda kõrval. Hoiame siis üksteisel ka uuel aastal silma peal, aitame naabrit ja hädasolijat, toetame seda, kes abi vajab.
Ilusaid uusi algusi meile kõigile!
Kärt Ulman
Toimetaja