Riia kaubanduskeskuse varingu kohta eelanalüüsi koostanud insener Toomas Kaljas ütles intervjuus Postimehele, et selliste õnnetuste vältimiseks on vaja inimesi, kes oma töö tegelikust sisust aru saavad.

On teada, et kaubanduskeskuse ehitust kontrolliti kaks päeva enne õnnetust ja ühtegi rikkumist ei tuvastatud. Kuidas on võimalik, et mingisuguseid märke, kasvõi pragusid, varingule ei eelnenud?

 

Kui rott läheb lõksu, siis ta kohe ei näe, et lõks talle pähe sajab. Samamoodi juhtus seal. Hoone kukkus kokku, kuna see oli põhimõtteliselt valesti projekteeritud. Projekteerimisvead on ilmselged, need torkavad silma. Kui tehti mõni ehitusviga, siis on see selle õnnetuse seisukohalt sekundaarne.

 

Probleem tekib siis, kui insenerid enam ei tea, kuidas tuleb projekteerida. Nad näevad, et keegi teeb ees midagi, ja kopeerivad seda. Teinekord nad teevad vigu, sest ei kopeerita kõike ja täpselt. Need vead on saatuslikud. Selleks et asja õigesti teha, tuleb teha kõike täpselt ja tunda eelneva eksemplari loogikat.

 

Tihtilugu ei saada aru väikestest nüanssidest, need maksavad hiljem kätte, kuigi nüansid ei maksa selle hoone juures midagi. Need on kõige odavamad osad, kui neid osataks teha õigesti. Lahendusena polnud sinna tehtud ühendus pädev. Lihtsalt ignorantsuse, teadmatuse või oskamatuse tõttu ei saadud adekvaatset lõpptulemust.

 

Küsimus on projekteerimise kultuuris – arvatakse, et me suudame head insenerid välja vahetada odavate arvutiprogrammide vastu. Aga tegelikult on vaja inimest, kes aru saab. Insenerid on tihtilugu moondunud raamatupidajateks, kes jälgivad, et arvud õigetesse valemitesse satuksid, aga ei saa aru, kas valem ise on õige või vale. Normi lugemise oskuse eest määratakse ka kaubanduslikud formaalsed pädevused. Sisuliselt antakse need lugemis- ja kirjutamisoskuse eest.

 

Vaja on insenere, kes saavad aru, miks mingi asi normi on kirjutatud ja kas norm ka kusagilt vigane on. Insener ei kasuta valemeid nagu raamatupidaja. Insener teeb valemeid. Probleem ongi selles, et need kaks asja on ajapikku segamini läinud. Arvatakse, et arvuti teeb meie eest töö ära.