Naabripoiss Rasmus seisis kannatlikult talu sissesõidutee ääres, jalgratas käekõrval. Ta oli kuulnud, et olümpiavõitja Erki Nool on tulemas külla Austraalia eestlasele Michael Wegecsanyile ja tema abikaasale Suzannele, kes eelmisel aastal päriselt Kurenurmesse elama kolisid.
Ja sealt juba Erki tuligi. Läksime välja talle vastu, Erki viipas meile tervituseks ja naeratas Rasmusele. Poiss hüppas ratta selga ja paistis olevat õnnelik ka talle kingitud naeratuse üle.
Suzanne oli valmistanud lõunasöögi ja kuna me pidime veel ootama Tõnu Jõgist, siis lasksime seniks hea maitsta õunamahlal, mille ma sügisel oma talu õuntest olin pressinud. Tõnu Jõgis on meie Kurenurme päikesepargi projekti insener. Me loodame, et saame püstitada pargi juba käesoleva aasta suve lõpuks.

Erki Nool kuulub riigikogu keskkonnakomisjoni. Riigikokku on ta valitud Võru-, Valga- ja Põlvamaalt, seega on ta ka huvitatud kõigest, mis seda piirkonda arendaks.
Erkiga soovisime kõnelda sellest, et meil on kavas korraldada seminar kohalikele talunikele ja maaomanikele, et käsitleda seal lähemalt taastuvenergia kasulikkust  ja seda, kuidas aktiivne riiklik poliitika, mis toetaks realistlikke tariife, oleks kasuks kõigile.
Praegu levib rahva seas müüt, mille järgi tõusevad tarbijatel elektriarved lakke, kui hakatakse kasutama taastuvenergiat. Inglismaal annab uus taastuvenergia tagasiostu tariif igaühele, kes genereerib puhast taastuvenergiat, 6 krooni kW eest, umbes sama on hind ka Saksamaal ja isegi Lätis. Lätis on see limiteeritud teatud eriprojektidele. Miljardeid on makstud kohalikele energiakompaniidele ainult selle eest, et nad kuskilt midagi parandaks või kuskil midagi asendaks või ehitatakse midagi rahvusliku julgeoleku kaitseks etc., kuid kas on ükski neist ettevõtmistest kunagi alandanud tarbijale elektri hinda?
Nagu ma juba ennegi olen kirjutanud, on igas teises Euroopa Liidu maas taastuvenergia kõige suurem vaenlane kohalik energiakompanii ise. Kohalik energiakompanii ei taha loobuda oma monopoolsest seisundist. Kui Eesti valitsus kinnitab realistlikud tagasiostu tariifid taastuvenergiale, siis saavad kasu ka talunikud, kes kasutavad hüdroenergiat, tuuleenergiat või päikesepaneele. Elektri hind sellest ei muutu. Viie aasta pärast, kui Eesti on ühendatud ühtsesse Euroopa energiavõrku, ostame ja müüme me energiat vabalt turult.
Meie firma, Energy Smart OÜ tegi mõned arvutused. Meid huvitas järgmine küsimus: kui Eesti tariif oleks olnud pool sellest, mis on teistes Euroopa riikides ja kui meie päikesepark juba töötaks, kui palju oleksid siis teeninud talunikud, kellel oleks olnud 300 kW võimsusega päikesepark. Kui tasu oleks olnud 3 krooni kW eest, siis oleks jaanuaris talunik teeninud keskmiselt 52 000 krooni. Sel aastal oli jaanuar külm ja lumine, nii et see summa oleks olnud ilmselt kõrgem. Veebruaris oleksid sissetulekud tõusnud 80 000 kroonini. Kuidas veel Eesti talunik saaks nii palju kuus kasumit teenida? Peame siinjuures silmas ka seda, et jaanuar ja veebruar on kõige vähema päikesevalgusega kuud Eestis.
Eesti Energia sai just hakkama sellega, et surus läbi kokkuleppe, millega nad saavad 25 miljardit krooni subsideeringuid, et ehitada kaks 400 mW põlevkivikatelt, veel 400 miljonit, et ehitada mõned katused Kohtla-Järve tuhamägedele ja veel miljoneid meilt või EL-ilt, et üht ja teist oma süsteemis parandada või ümber teha. Meie elektriarve sellele kõigele vaatamata kogu aeg aina tõuseb.
Kui palju inimesi teab, et 95% veest, mis meie maapinnas leidub, kasutab ära just Eesti Energia, maksmata selle eest sentigi, samal ajal aga reostades sedasama vett oma jahutussüsteemist läbi lastes? Samuti peab märkima, et Eesti Energia pumpab Narvas põlevkivist energia tootmisel otse atmosfääri ei midagi muud kui süsihappegaasi, mis on puhas kasvuhoonegaas. Põlevkivi põletamine on üks kõige mustemaid energia tootmise viise üldse, Poola süsi on ehk veel mustem. Eesti põhjavesigi on seetõttu mitu meetrit sügavamale langenud, nii et nüüd tuleb teha sügavamad kaevud, et puhast vett kätte saada.
Ma olen käinud Kohtla-Järve kaevandustes Ida-Virumaal. Kogu sealne maapind seisab tegelikult nagu karkudel, kuna maa-alune pind on läbi kaevatud. Peipsi järvest kandub sinna kogu aeg vett, kaevandusi peab alalõpmata veest tühjaks pumpama. Ühel päeval võib juhtuda, et Ida-Virumaa suured maa-alad kukuvad lihtsalt sisse ja Peipsi järv voolab Narva-Jõesuust Läänemerre. Seega kaotaksime ühe suurima magevee-reservuaari kogu maailmas!
On tõesti aeg hakata mõtlema endale, oma tulevikule, oma laste tulevikule.
Erki Nool ütles, et kui rääkida eesti maksumaksjale, et tal tuleb millelegi 500 krooni rohkem maksta, siis on ta väga aktiivne asjaga tegelema, aga kui jutt on miljarditest, siis kehitab Eesti maksumaksja ainult õlgu.
Kui Tõnu Jõgis saabus, istusime kõik lõunalauda. Suzanne on suurepärane kokk, see võib ka olla põhjus, miks ma oma naabrite juurde ikka lõuna ajal satun.
Michael rääkis Erkile oma kogemustest päikeseenergia alal Austraalias. Michael nägi, kuidas päikesetööstus lausa plahvatuslikult kosus, alustades nullist ja jõudes miljardite dollariteni paari aasta jooksul. Tänapäeval on selle tööstusega seotud tuhanded inimesed. Kõik see võib juhtuda ka Eestis.
Pärast lõunasööki võtsime välja oma Kurenurme päikesepargi projekti ja selgitasime seda põhjalikult ka Erkile. Lõpetasime oma jutud õues, kus Michael näitas Erkile üht meie suvel paigaldatavat päikesepaneeli.
Erki on riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena olnud huvitatud alternatiivenergiast ja on isegi kavatsenud mõnd varianti kasutada, aga ta pidi tunnistama, et tal pole endal nii palju kogemust, et teha valik ja vastavalt sellele otsustada. Michael pakkus end Erkile alternatiivenergia konsultandiks, samuti lubas ta teha energiaauditi.
Oli juba peaaegu pime, kui Erki sõitis Otepääle. Enne seda näitasin talle täpselt seda kohta meie talu maadel, kuhu me päikesepargi püstitame. Erki meelest oli huvitav, et pargi piir on vastu Juhan Partsi isale kuulunud maid. Kes teab, ehk soojendab see üles majandusministri südame ja ta otsustab seda piirkonda ak-tiivsemalt toetada.
Õhtul ei jõudnud Michael ja Suzanne ära kiita, kuivõrd oli neile Erki meeldinud. Mitte ainult seepärast, et ta on olümpiavõitja või siis riigikogu liige, vaid seepärast, et tegemist on südamliku ja kaasamõtleva ning tegutseva inimesega. Ja inimesega, kes vesteldes vaatab sulle otse silma.

Viido Polikarpus
Energy Smart OÜ
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.