Eesti ajakirjanduses ja meedias oli rohkesti sõnavõtte ja arutlusi Eesti Kongressi 11. märtsil 1990. aastal toimunud kokkuastumise aastapäeva puhul. Peamiseks arutlusteemaks oli kas Eesti Kongressil või Edgar Savisaare algatusel organiseeritud Rahvarindel oli otsustavam osa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel järgmisel aastal. Üllatuslikult kerkis sellega esile USA valitsusasutuste ja CIA võimalik kaasaaitamine Eesti Kongressi tegevusele. Delfi 12. märtsi võrguväljaande kommentaaris toob ”Vaatleja” nime all esinev  isik mängu Ühendriikide CIA: “Eesti Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikas ja CIA kontrolli all olevatelt väliseestlastelt.” Mainitakse Kelami ja Laari sagedasi külaskäike Ameerikasse ja küsitakse kust tuli raha “kiireks Kongressi propagandaks ja passide aktsiooniks.”
Selle väitluse esitajaks osutus New Jersey osariigis elunev väliseestlane Endel Uiga. Ta avaldas  oma 12. märtsil “Vaatleja” varjunime all esitatud kommentaari 17. märtsil Keskerakonna häälekandjas “Kesknädal”, täiendades seda järgmise seletusega:
“Mind paneb seekord kirjutama Delfi 11. märtsi juhtkiri Eesti Kongressist ja Rahvarindest. Nende vahekord on mind alati huvitanud sest olen selle ajastu ise läbi elanud ja neid sündmusi siitpoolt jälginud. Seal on teatud sümmeetria Pätsi ajastuga, mis läks viisil, mis mulle palju vastamata küsimusi jättis, enne kui Ilmjärve uurimus neid selgitas.
Kongressi poliitikaga ja sihtidega on mul sama tunne ja ma arvan, et aeg on tulnud ka seda probleemi lähemalt uurida. Väliseestlaste gruppide arhiivid ja ajalehtede kommentaarid peaksid praegu vabalt kätte saadavad olema ja oleks vaid vaja paari agarat noort, kes neid uuriks. See oleks väga oluline meie praeguse suuna määramiseks. Mõelge sellele.”
Kommentaaris esitatud arvamusel läksid USA ja CIA seisukohad lahku Eesti püüdlustest pärast kommunismi langust. USA huvides oli Venemaa säilitamine tervikuna kuna Rahvarinde eesmärgiks oli iseseisvus ja Venemaast lahkulöömine. Kongress oli aga kõikide aktsioonide vastu, mis taotlesid iseseisvust: “Kongressi liikmed võitlesid viimase võimaluseni Venemaast lahti löömise ja meie lääne riikide poolt iseseisvuse tunnustamise vastu” ja toetasid iseseisvust alles siis kui enamuse tahe selgeks sai. Huvitav on kommentaaris esitatud väide, et “USA Kongressis tunnistajana kohale kutsutud juhtiv väliseestlane soovitas mitte Eesti iseseisvust tunnustada, kuna selle valitsus olevat kommunistlik. Kuid nii olid selle isiku bossi eeskirjad.”
Nagu juba ülal nimetatud, on hr. Uiga arvates praegu paras aeg seda ajastut uurida ja CIA dokumentidest peaks olema saadaval küllalt vaba informatsiooni, mis selle ajastu õigesse perspektiivi paneb. Paarist doktori- või magistritööst peaks tema arvates selleks jätkuma.
Allakirjutanule teadaolevail andmeil on hr. Uiga poolt esitatud väitlus CIA seosest Eesti Kongressi loomisega esmakordne. Kuigi ta ei esita oma väitluse toetuseks mingeid faktilisi asjaolusid või sündmusi, vääriks tema väitlus selgitust nimetatud ajastu organisatsioonide juhtivatelt tegelastelt, kellel peaks olema andmeid selleaegsete sündmuste kohta. 
Lugupidavalt,
Väino J. Riismandel