Osalesin taas Rahvuskomitee Esinduskogu koosolekul peale ligi 40-aastast  vaheaega ja esitan siin omi mõtteid ja muljeid ERKÜ tegevuse ja vajalike suundade kohta.
Kunagi oli Rahvuskomitee austatud ja teguvõimas. Esinduskogu valimine oli USA eestlaskonna tegevuse tipp-punktiks, mis määras rahva mandaadi kaudu meie organiseeritud tegevuse juhtivad isikud eelolevaks tegevusperioodiks.
Mäletan, kui esitasin 1965. aastal esmakordselt oma nime ja sain valituks VI Esinduskogu koosseisu. Olin parajasti oma 30 eluaastas. Asi oli põnev. Esinduskogu koosolek New Yorgi Eesti Majas. Lääneranniku esindajaks nimetamine. Tegutsesin Rahvuskomitee juhatuse liikmena ning lääneranniku esindajana üheksa aastat, aga 1974. a. enam edasi ei kandideerinud.
Vahepeal olen tegutsenud apoliitiliselt nii ameerika kui ka eesti ühiskondades. Alles sel aastal sain uuesti mahti  Esinduskogu tegevusest osa võtta. Tekkis tunne, et eestlusele Ühendriikides on vaja uut hoogu anda.
Valimiste tulemused tõid esimese suure üllatuse. Valijate arv on kahanenud kunagiselt 4000 tasemelt 750 isiku peale. Väliseestlased USA-s enamsti ei osale ERKÜ tegevuses ega hinda seda.
Teine üllatus tuli Esinduskogu koosolekul, kui ERKÜ laekuri aruanne avaldas sõnumi, et vabatahtlikult laekuvad annetused Rahvuskomitee kassasse vaevalt ületavad $35,000 aastas. Sellise summaga ei saa ju majandada kogu meie vajalikku eestlaskonna infrastruktuuri! Õnneks on Rahvuskomiteesse laekunud aastate jooksul mõned pärandused. Nende summade pealt teenitud intressid paisutavad igaaastast eelarvet. Kasutatakse isegi mõni osa põhisummadest lisategevuse rakendamiseks.
ERKÜ Esinduskogu kahepäevasel konverentsil esitati mitmekesiseid teemasid. Ligi 40-liikmelises seltskonnas ilmnevad erinevad huvid: keel, kultuur, koolitus, poliitika, jms. Esinduskogu ridades on mitmeid, kes on pikki aastaid oma panuse andnud eesti rahvusorganisatsioonides – mõned neist kuni 40 aastat. Teised aga on päris värsked ja osalevad esmakordselt.
Mina omalt poolt hindan kõiki erinevaid seisukohti. Panen aga esmajärgulisele  positsioonile kahesuunalise laiendatud tegevuskava välja töötamise:
(1) ergutada USA eestlaskonda Rahvuskomitee tegevust toetama ning
(2) leida uusi tegevussuundi, mis on kooskõlas meie ühiskonna pikaajaliste arengutrendidega.
Esimene neist vajab lühiajalist tegevusprogrammi juba 2010-11 tegevusaastaks. Teine on pikemaajalisem ning vajab hoolikat läbitöötamist, kaaludes kõikide asjaosaliste seisukohti ja suundi.

Lühiajalise tegevuskava põhitalad:
1. Rahvuskomitee liikmed, kes on lasknud ennast valida ühiskonna esindajateks peavad ka võtma vastutuse enda peale laekuvate rahavoogude tõstmiseks. Annetused ei vooga passiivse organisatsiooni kassasse lihtkirjaliku kutse peale. Annetuste hankimine vajab tööd. Me peame olema suutelised vastama lihtsatele küsimustele nagu: Kuhu see raha läbeb? Keda (ja mida) see raha teenib? Miks on rohkem ressursse vaja? Ka vajab annetuste hankimine iga Esinduskogu liikme isiklikku panust. Ja mitte ainult rahalist panust vaid ka juhtivat osalust korjanduste läbiviimiseks oma ühiskondades. Rahvuskomiteel on ette nähtud tavaline annetuslehe väljasaatmine 2010. a. sügisel. Selle aktsiooni läbiviimine vajab uut suunda ja kõikide Esinduskogu liikmete isiklikku osavõttu.
2. Rahvuskomitee vajab nimetusväärset suurüritust, mille kaudu ta saab näidata oma teguvõimsust, esitleda oma juhtkonda ning nende saavutusi ning – muuhulgas — tõsta üritusega teenitud kasumi kujul lisaraha oma eelarvesse. USA pealinn Washington, DC on märkimisväärne suurlinn, samaselt ka USA Balti organisatsioonide keskus, kuhu rahvas on tänapäeval valmis kogunema. Võiksime eeskuju võtta US Baltic Foundationi poolt korraldatud iga-aastasest galast, mis tavaliselt esitab kutsutud külalistena riigijuhte ning teisi prominente. Tegemist ei oleks mitte mõne tavapärase aktusega, vaid USA eesti ühiskonna igaaastase peaüritusega. Rahvuskomitee peaks sellise suurürituse väljatöötamise võtma eriprojektina juba enda 2011. aasta töökavva.
3. Rahvuskomitee peaks tunnustama neid USA isikuid, kes on oma tegevusega toonud erilist tähelepanu eesti ühiskonnale, Eesti Vabariigile, eesti rahvale. Tuleks luua Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides aumedal, mis oleks juhatuse otsusel eriteenete eest välja antav. Auhinna üleandmine toimuks muidugi Rahvuskomitee suurüritusel ning sellega kaasnev propaganda oleks tervitatav kõigile – nii Rahvuskomiteele kui ka laureaadile. Rahvuskomitee peaks sellise auraha detailide väljatöötamise eriprojekti võtma töökavasse juba 2011. aastaks. Väljapaistvateks auraha kandidaatideks oleksid näiteks Laulva Revolutsiooni filmi produtsendid Jim ja Maureen Tusty, kes oma usina tööga on eesti rahvale suurt tähelepanu toonud.

Pikemaajalise töökava põhitalad:
Rahvuskomitee sihid ja eesmärgid vajavad ümber mõtlemist ja kooskõlastamist põhja-ameerika eestlaskonna tänapäevase seisundiga. Kahjuks kahaneb aktiivne tegelaskond; põgenikepõlv variseb manalasse, selle järeltulijad assimileeruvad kohalikku seltskonda, uued saabujad ei integreeru põgenikepõlve organisatsioonidega, jne. Isegi keeleoskus on küsimärgi all – ERKÜ esinduskogu tegevus on muutumas inglise keele põhiseks.
Leian vajadust Rahvuskomitee raames erikomisjoni loomiseks nende küsimuste kaalumiseks ning uute suundade läbitöötamiseks. Komisjoni tegevus peaks koosnema kolmest ettevõtmisest:
a. USA eestlaskonna tänapäevaste seisukohtade kogumine küsimuslehe valmistamise ja levitamise teel – sihtgruppi kuuluksid esinduskogu liikmed, tegutsevate organisatsioonide juhid ja juhatusliikmed, k.a. seltsid, kogudused, koorid, majad, jt. ning üksikud väliseestlased kohtades. Ka EV valitsusorganite soovitused.
b. Teiste rahvusgruppide katusorganisatsioonide tegevuse uurimine ja hindamine parimate tegevusaluste (best practices) leidmiseks.
c. Revideeritud ERKÜ tegevuskava koostamine ning esinduskogule esitamine mingil tulevasel kohtumisel.
Tegin sellise ettepaneku kirjalikult Rahvuskomitee liikmetele ning suusõnaliselt Rahvuskomitee koosolekul. Ettepanek ühtus ERKÜ esimehe Marju Rink-Abeli komiteede loomise kavatsusega ja minu poolt soovitatud erikomisjon kujunes strateegia komiteeks, mille liikmeteks on seitse Esinduskoja liiget.
Strateegiakomitee tegevuskava töötatakse välja eelolevatel kuudel ning sellest teatatakse VES-i veergudel. Loodame, et ka teised huvilised lasevad kuulda oma arvamusi.

Arne Kalm