Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

20. augustil 2010 avati Tallinnas Jaani kiriku kõrval skulptor Aime Kuulbuschi loodud mälestuskivi Poola “Solidaarsuse” kolmekümnendaks aastapäevaks. Kivi pühitsesid EELK Tallinna Jaani kiriku õpetaja, Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Dominikaanlaste kloostri prior isa Artur Modzelewski.

Sõnavõttudega esinesid Tallinna linnapea hr. Edgar Savisaar, Poola Vabariigi suursaadik Eestis hr. Tomasz Chlon, Euroopa Parlamendi saadik hr. Tunne Kelam ja pan Lech Walesa poeg, samuti Europarlamendi saadik hr. Jaroslaw Walesa.

7. septembril kuulutati Estonia Kontserdisaalis pidulikult välja tänavuste ettevõtlusauhindade saajad. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt väljaantav Ettevõtluse Auhind 2010 läks Ericsson Eesti AS-le ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis 2010 tuli esimeseks Tallink Grupp.

Lisaks kahele peaauhinnale kuulutati  välja võitjad 6 auhinnakategoorias ning selgitati kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted 12 majandustegevusalas.

EASi juhatuse esimehe Ülari Alametsa sõnul on kõigi nominentide tegevus tõenduseks, et ka praegusel ajal on võimalik edukas olla. «Peaauhinna pälvis Ericsson Eesti, mis võttis üle osa Elcoteq’i tootmisest, suutis kasvatada eksporti ja on muljetavaldav lisandväärtuselt töötaja kohta, samuti tõi turule uusi tooteid ning näitas korralikku ärikasumit,» iseloomustas Alamets võitjat.

Väärikate ülikool osutus üllatavalt menukaks –  kokku alustas 8. septembril Tartus uut õppeaastat 245 õppurit, kelle keskmine vanus on 70 aastat.

Väärikate ülikooli projektijuhi Karmel Talli sõnul on programm osutunud väga populaarseks. «Kokku saame vastu võtta 250 inimest, kuid tahtjaid oli rohkem. Mõned siiski loobusid ja nüüd on nimekirjas 245 inimest,» rääkis Tall.

Kuna kõigile soovijaile kohti ei jätkunud, avaneb uus võimalus oma nimi loengutele kirja panna juba detsembris.

1. septembril algas elurikkusele ehk bioloogilisele mitmekesisusele pühendatud arvutijoonistuste võistlus. Kuni 15. novembrini kestval võistlusel saavad osaleda kõik looduse- ja kunstihuvilised lapsed, noored ja täiskasvanud.

Pintsli asemel tuleb kasutada arvutihiirt või digilauda, ülesjoonistamist ootavad nii bakterid kui looma- ja taimeliigid, evolutsioon, klii-mamuutused, elurikkuse kadu ja kaitsmine.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad ja temaatilised eripreemiad. Täpsemad juhised ja piltide esitamine aadressil

http://joonistaja.eenet.ee

President Ilves esitas 20. augustil, taasiseseisvumispäeval üleskutse: „Tänavu, meie suure sõnalooja Johannes Aaviku 130. juubeli aastal, võiksime ühiselt, koos rahvaga rajada talle monumendi. Ja mis oleks selleks sobivam, kui luua uusi sõnu, uusi keelendeid. Loodan väga, et eriti loomeinimesed, aga ka rahvas laiemalt mõtleks mõistetele, millest meil siiani puudus. Et me mõtleksime sellele, milliseid sõnu luua ja tuletada, et meie endi emakeel rikastaks meie iseseisvuse ajal nii oluliselt muutunud elu. Et me suudaksime kirjeldada paljusid nähtusi, mida Nõukogude ajal ei olnud.“

Seekordse sõnavõistluse eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele riigi ja ühiskonnaga seotud teemadel. Välja on pakutud 11 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või te-kitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Iga võistleja saab välja pakkuda ka ühe uue enda mõiste.

Eestis toodetud puitmajadest läheb kuni 90 protsenti ekspordiks. Viimasel ajal on nõudlus nende järele kasvanud nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas, aga näiteks Jaapaniski lähevad need hästi müügiks.

«Nii Norra, kuhu Eesti puitmajatootjad müüvad ligi 35 protsenti oma eksporttoodangust, kui ka Soome kinnisvarasektor on elavnenud ja see on suurendanud nõudlust Eesti puitmajade järele,» ütles Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Elari Kivisoo. «Sama tendentsi võib täheldada teistelgi eksporditurgudel.»

Eestis on ligi 200 puitmajade valmistajat, kelle toodangu kogumaht jääb kolme miljardi krooni juurde. 2,5–2,7 miljardi krooni ulatuses sellest läheb eksporti.

Estonia klaverivabrik esitles oma uut klaverimudelit, mis pidi olema eelmistest parem ja kontsertklaverist ka soodsam.

Klaverivabriku omanik Indrek Laulu sõnul jääb esimene uut laadi pill Eestisse, järgmine saadetakse teisele poole maakera.

"Järgmine pill on meil planeeritud juba maailma suurimale näitusele, mis toimub Los Angeleses Californias. Ja sealt edasi peaks seesama pill minema ühte ilusti re-noveeritud kirikusse. Nad on meilt pilli ostnud [seda] nägemata ja kuulmata”, rääkis Indrek Laul.

Korralik klaver maksab sama palju kui auto ja selle valmistamiseks kulub kolm kuud. Üks mees lihvib, teine testib heli, kolmas paigaldab keeli - kokku töötab klaveri kallal 40 inimest.

"Kui üldse on maailmas reitingus klaverid jaotatud kuude gruppi, siis olla praegu selles teises kvaliteedigrupis, on omamoodi Estonia klaveri saavutus," nentis Laul.

Väiksemaid muudatusi tehakse Estonia klaverite puhul kogu aeg, päris uue mudeli sündi tuleb aga harva ette.

VES/ERR

Miinijahtija Ugandi leidis augusti lõpus Saaremaa lähistel Vabadussõjas hukkunud Briti sõjalaevade HMS (His Majesty’s Ships) Cassandra, HMS Myrtle ja HMS Gentiani vrakid.

Vrakid asuvad 60-100 meetri sügavuses ja kuuluvad vastavalt rahvusvahelistele tavadele Ühendkuningriigile, teatas kaitseväe pea-staap. Laevade otsimisoperatsioon viidi läbi koostöös Eesti Meremuuseumiga.

„Oleme kindlad, et tegemist on just Vabadussõjas hukkunud Ühendkuningriigi alustega,” ütles Mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk. „Ugandi otsis laevu tollase Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimaste koordinaatide alu-sel, mis olid arvestades tolle-aegseid navigatsioonivahendeid- ja võimalusi, üllatavalt täpsed.”

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo