Valitsusevahetus Eesti moodi

Peaminister Jüri Ratas astus 13. jaanuari öösel tagasi, sest eelmisel päeval oli prokuratuur avalikustanud kahtlustuse (mitte süüdistuse) korruptsioonis Keskerakonnale, paarile ametnikule ja eraisikule.

Riigiprokuratuur esitas  Porto Franco kinnisvaratehingule antud laenu asjus kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale.

 

Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb (kes on lubanud Keskerakonna peasekretäri kohalt tagasi astuda), rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder.

 

Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises.

Ratas võttis vastutuse Keskerakonna korruptsioonikuriteo kahtlustuse eest ning astus tagasi, põhjustades kogu koalitsiooni lagunemise ja valitsuse tagasiastumise.

Järgmise sammuna tegi president Kersti Kaljulaid kohe samal päeval reformierakonna esimehele Kaja Kallasele ettepaneku uus valitsus moodustada.

 

Kallas alustas valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi Keskerakonnaga.

 

Kaja Kallas ütles 14. jaanuaril Postimehele, et kriminaalkahtlustus Reformierakonna koostööd Keskerakonnaga ei sega.

Seega valitsuse tagasiastumise põhjustanud korruptsioonikahtlustuse saanud erakond on 12 tundi hiljem osutunud sobivaks, et  kuuluda uude valitsusse.

 

Mis tähendab sisuliselt, et Keskerakonna kuriteokahtlustuse eest nuheldi Isamaad ja Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), kes sunniti valitsusest lahkuma, korruptsioonikahtlustusega Keskerakond aga jätkab valitsuses.

 

Ajalehed avaldavad imestust Keskerakonna jätkamise üle

Neljapäeval, 14. jaanuaril  ilmunud suuremate ajalehtede juhtkirjades avaldatakse imestust, miks kaasatakse taaskord korruptsioonikahtlustuste alla sattunud Keskerakond uue valitsuse moodustamisse ning leitakse ka, et toimiva valitsuse moodustamine on otsustav Reformierakonna liidri Kaja Kallase edasisele poliitilisele karjäärile, kirjutas ERR.

Eesti Päevaleht avaldas juhtkirja "Käib Kaja Kallase küpsuseksam", kus nagu pealkirjast näha, pannakse fookus Reformierakonna esinaise suutlikkusele teisel katsel valitsus moodustada ja peaministriks saada.

"Kui ta ka nüüd ei suuda uut valitsust moodustada, on tema kui Reformierakonna juhi karjäär läbi," leidis Eesti Päevaleht.

Postimees seevastu avaldas oma juhtkirjas "Raha peseb haavad" imestust, kuidas niihästi teised erakonnad kui ka poliitikakommentaatorid peavad Keskerakonna kaasamist uude valitsuskoalitsiooni täiesti arvestatavaks võimaluseks, hoolimata sellest, et erakonnal on juba kehtiv tingimisi kriminaalkaristus ja uus süüdistus on õhus.

"Kui samas juhtumis kahtlustuse saanud eraisikud peeti kinni, võidakse võtta vahi alla ja süüdimõistmisel ähvardaks neid mitmeaastane reaalne vanglakaristus, rääkimata maine hävimisest, siis erakonnaga ei juhtu praktiliselt mitte midagi peale rahatrahvi," nentis Postimees.

Õhtuleht märgib oma juhtkirjas "Uut valitsust on vaja kiiresti", et arvestades pandeemiaaega, on Eesti huvides, et uus ja toimiv valitsus suudetakse moodustada võimalikult kiiresti.

Suurim tabloid leiab veel, et kiita Jüri Ratast riigimeheliku tagasiastumise eest oleks liiast, sest on raske ette kujutada olukorda, kus järjekordse uurimise all olev Keskerakond oleks ränkade kahtlustuste kiuste ka sel korral saanud uljalt edasi peaministripartei olla.

Kaja Kallasele on Õhtulehe hinnangul tegu poliitikas ellujäämise küsimusega. "Sest millise järelduse peaks Reformierakonna valija tegema, kui korra juba valitsuse moodustamisel hätta jäänud Kallas ei suudaks ka sel korral seda kokku panna."

 

 

Jüri Ratas jätkab riigikogu saadikuna

Tagasiastumisavalduses kinnitab Jüri Ratas, et ta on veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe.

“Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust.

 

Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi.

 

Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada.

 

Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega.

Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu.

 

Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse,” ütles  tagasiastunud peaminister Jüri Ratas.

Ratas kinnitas ka ERRile, et sõltumata sellest, kas Keskerakond on osa uuest valitsuskoalitsioonist, jätkab tema tööd riigikogu saadikuna.

 

VES/meedia