Vasakult: Jüri Kask, Urmas Reinsalu, Kaido Saak, Heiki Magnus, Arnold Aljaste.   Foto: Tiit Põder

 

Eesti Vabariigi aastapäeva eel on asjakohane meenutada neid, tänu kellele on eestlastel õnn ja rõõm elada vabas Eestis. Pühapäeval, 7. veebruaril tähistati esmakordselt Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliidu eestvõttel EESTI KAITSELAHINGUTE alguse aastapäeva Kirbla kirikus.

7. veebruaril 1944 esines Eesti peaminister presidendi ülesandeis professor Jüri Uluots raadios üleskutsega Eesti kaitselahinguteks:  „Otsustamisel on Eesti rahva elu ja surma küsimus“.

Tänujumalateenistus algas Eesti Vabariigi hümniga, teenis Lääne praost Kaido Saak ja päevakohase ettekandega esines riigikogu liige Urmas Reinsalu.

 

Teenistusel kanti ette Jüri Uluotsa raadiousutlus, raadireporteri osas oli Heiki Magnus ja Jüri Uluotsa vastused edastas Kaido Saak. Lõpulauluks oli Hoia, Jumal, Eestit.

Urmas Reinsalu mainis oma ettekandes, et kui 7. veebruaril 1944 esines Eesti peaminister presidendi kohustes professor Jüri Uluots raadios üleskutsega kaitselahinguteks, oli Eesti okupeeritud Saksa vägede poolt ning Nõukogude väed olid pealetungil idasuunal.

“Eesti demokraatlikud poliitilised jõud ei soovinud astuda mingeid samme, mis legitimeeriks Saksa okupatsiooni,” jätkas Urmas Reinsalu.

“Selles olukorras põhiseadusliku riigipea kohustes professor Uluots andis selge hinnangu Eesti Vabariigi vaates vajadusele Eesti kaitselahinguteks ning tõi esile Eesti Vabariigi ja eesti rahva huvidest lähtuvad põhjused.

Uluots sedastas: “Minu arvamuse järgi on käimasolev Teine Maailmasõda eesti rahvale kõige tähtsam sündmus. Sellepärast, et sõjasündmuste käigust ja tulemustest sõltub eesti rahva lähim tulevik ja eriti just olevik.”

Uluots lõpetas oma pöördumise selge sõnumiga:

„Tahan öelda järgmist. Millisena ma oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ning ilusat Eestit me oma mõtetes ja südames ka ei kannaks, kui oma kallimat vara, on sellise - tulevase Eesti tingimuseks see, et kommunistlik nõukogude võim ei pääseks meie maale kuni rahu saabumiseni ja selle kindlustamiseni.

Seda ei tohi me mitte ühekski minutiks unustada. Muidu me hukkume koos oma tulevikulootustega. Kui meie aga seda ei unusta ja praegu kiiresti ning targalt talitame, siis minu parema arusaamise järgi täituvad Eesti lootused ka tulevikus ja Eesti jääb püsima.“

Nagu teame, võimaldasid kaitselahingud vabasse maailma jõuda kümnetel tuhandetel eestlastel ning sama aasta septembris õnnestus üleminekuhetkel taastada põhiseaduslik Otto Tiefi valitsus, millel oli õigusliku järjepidevuse säilimisel keskne kaal.

Täna, raadioüleskutse päeval  mälestame Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliidu eestvõttel Kirbla kalmistul prof Uluotsa ja oleme mõtetes kõigi nendega, kes andsid oma elu kaitselahingutes ja Saksa ning nõukogude okupatsiooni ohvritena,“ lõpetas Urmas Reinsalu oma kõne.

Eesti peaministri presidendi ülesandeis professor Jüri Uluotsa kalmul Kirbla kirikuaias olid riigilipu toimkonnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi riigikaitse õppesuuna õppurid Hanna-Grete Kütt, Milena Vaakmann ja Marian Enslin.

Mälestuspärjad asetasid presidendi kalmule riigikogu liige Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit juhatuse esimees Tiit Põder.

Paljud kohaletulnud asetasid Jüri Uluotsa perekonna kalmule mälestusküünlad.

 

Heiki Magnus,
nooremveebel