Toimus esimene üleilmsete eestlaste virtuaalfoorum

 

Foorumi moderaator Neeme Raud ja Torontosse kerkivat rahvusvahelist Keskust tutvustav Ellen Valter.   Foto: välisministeeriumi FB

 

13. aprillil toimus esmakordselt üleilmsete eestlaste virtuaalfoorum, kus välisministeerium tutvustas välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevusi ja plaane, muuhulgas hajala  eestlaste erisaadiku koha loomist.

Virtuaalfoorum oli jätk eelmisel aastal välismaal elavate eestlaste seas läbiviidud küsitlusuuringule ja järgmine samm, et tihendada koostööd Eesti ja eestlaste vahel kõikjal maailmas.

Alates 1. märtsist läksid välismaal elavate eestlastega seotud teemad üle välisministeeriumi alluvusse, sest eelmise valitsuse ajal loodud rahvastikuministri koht kaotati.

Foorumi avas välisminister Eva-Maria Liimets, kel on diplomaadina pikk välisriikides elamise kogemus.

 

Välisminister mainis meeldejääva kogemusena oma diplomaaditööst mõne aasta eest Detroidi eestlaste ühenduse Eesti Kodu 90. aastapäeval osalemist ning New Yorgi Eesti Kultuuripäevade mõjuulatust ka Eestisse.  

„Üle maailma on ligi 200 000 Eesti juurtega inimest, kellest igaüks peaks tundma, et on kodumaale oluline, ja saama võimaluse Eesti arengule kaasa aidata.

 

Seepärast kutsun kõiki välismaal elavaid eestlasi üles virtuaalfoorumil oma mõtteid ja ettepanekuid jagama, et saaksime välisministeeriumis üleilmsetele eestlastele suunatud tegevusi plaanida nii, et need vastaksid teie ootustele ja soovidele,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets.

Ta mainis, et võõrsil elavad eestlased ja nendega seonduvad teemad on ja jäävad ka välisministeeriumi juhtimisel tähtsale kohale.

 

Hajala eestlastega seotud teemade haldamiseks loob välisministeerium üleilmsete eestlaste küsimustega tegeleva erisaadiku koha, millele korraldatakse varsti avalik konkurss.

 

“Eesti riigile on kõik eestlased tähtsad olenemata nende elukohast, “ kinnitas välisminister ning rõhutas, et välismaal elavates eestlastes on palju kasutamata potentsiaali.

Välisministeeriumi üleilmse eestluse suunalistest plaanidest ja tegevustest andis foorumil ülevaate Erki Kodar, juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler.

Kodar alustas ülevaatega eelmise aasta sügistalvel tehtud küsitlusuuringust, millega välisministeerium soovis kaardistada hajala eestlaste ootusi ja lootusi Eesti riigi suhtes ning milles osales ligi 2000 eestlast 70 riigist (küsitlusuuringu tulemused ja kokkuvõte on leitav välisministeeriumi kodulehelt).

Positiivsena tuli välja, et Eesti käekäik läheb välismaal eestlastele väga korda ning et ka kauged eestlased on nõus ja huvitatud panustama Eesti arengusse.

 

Negatiivne pool jääb põhiliselt ikka ebapiisava kommunikatsiooni taha ehk siis välismaal elavad eestlased pole kursis näiteks tagasipöördumistoetustega või ei saa õigeaegset infot kohaliku saatkonna ürituste kohta.

 

Samas konsulaarteenustega rahulolu hinnati väga kõrgete punktidega.

Lisaks plaanilistele tegevustele, nagu juba mainitud erisaadiku määramine ja tema meeskonna loomine ning üleilmse eestluse programmi kinitamine 2021. aasta lõpus, plaanib välisministeerium ka tõhustada infovahetust võõrsil elavate eestlastega kuukirjade või ka virtuaalfoorumite vormis.

 

Tulevikku vaatavalt mainis Erki Kodar ka tendentsi, et keel eestluse alustalana ei pruugi 10-20 aasta pärast noorema põlvkonna seas enam kehtida.

 

Mis seda asendab kas kultuur, tavad või midagi muud, seda on hetkel veel vara ennustada.

Mida kujutab endast küberdiplomaatia? Kuidas Eestil on tekkinud küberriigi maine ning mida tehakse selleks, et selline kuvand säiliks?

 

Ülevaate sellest, millised on Eesti küberdiplomaatia-alased tegevused ja koostööst  rahvusvahelisel areenil andis Heli Tiirmaa-Klaar,  küberdiplomaatia osakonna peadirektor, küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja.

Kuidas aitame Eesti ettevõtetel uksi avada kõikjal maailmas? Kuidas plaanime tugevdada Eesti majanduse kasvu ning tuntust välisturgudel? Milline on Eesti digikuvand?

Äridiplomaatia mõistet lahkas Jüri Seilenthal, välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor, kinnitades, et äridiplomaatia toetab välismajanduse tugevdamist, mis koos julgeoleku tugevdamise ja eestlaskonna toetamise kõrval on üks Eesti välispoliitika kolmest sambast. Näitena Eesti ettevõtete panusest tõi ta Eesti kui digiriigi, mille edu aluseks on riigi ja erasektori koostöö.

 

 

Eesti andmehalduse aluseks oleva lahenduse x-tee on põhiliselt üles ehitanud Eesti võimekad IT-ettevõtted.

Kaasamaks välismaal elavate eestlaste ja eesti päritolu ettevõtjate ekspertiisi, kavandab välisministeerium veebikohtumiste sarja ning kaasavate virtuaalkohtumispunktide loomist, kus saaks jagada majanduse ja ärivõimaluste infot.

Jüri Seilenthal kutsus end registreerima veebilehel globalestonian.com, kustkaudu saaks kõige kergemini võõrsil elavaid eestlasi eelolevatest üritustest teavitada.

Konsulaarteenuste mugavaks muutmisest rääkis Tiina Nirk, konsulaarosakonna peadirektor.

Eestil on 54 konsulit 41-s välisesinduses 37-s riigis, lisaks on Eestil 200 aukonsulit 85-s riigis, kuid eestlasi elab kokku 140 riigis.

 

Seega on konsulaarteenuste parem kättesaadavus väga oluline tegevusvaldkond välisministeeriumi jaoks.

 

Ja kuigi isikuttõendavaid dokumente saab taotleda ka veebi teel, siis vajadusel sõrmejälgede andmise jaoks peab Eesti kodanik ikka minema isiklikult välisesindusse kohale.

Koroonakriisi ajal saatis välisministeerium inimestele passe ka posti teel, kuid seda lahendust väga palju ei kasutatud, sest ID-kaarti, mida ka passidega koos tellitakse, posti teel seni saata polnud  võimalik.

 

Praegu töötatakse lahenduse kallal koos teiste ministeeriumitega, et ka ID-kaarti saaks postiga saata.

Tiina Nirk pani ka inimestele südamele, et kuna Politsei- ja Piirivalveamet saadab kolm kuud enne dokumendi kehtivuse kaotamist inimestele teavituse portaali eesti.ee, siis tuleks kõigil kodanikel korra sinna portaali sisse logida ja teavitused oma isiklikule meilile suunata – siis on kindel, et riigipoolne info jõuab õigeaegselt kohale.

Alates eelmise aasta oktoobrist töötab ka e-rahvastikuregister, kus samuti võiksid kõik Eesti kodanikud oma andmed üle kontrollida, sealt saab mugavalt tellida ka perekonnasündmuste korduvaid tõendeid.

Kevadest töötab ka justiitsministeeriumi juures uus teenus – kaugtõestamine, mis võimaldab seni notariskäiku nõudnud tegevusi mugavalt veebis videosilla vahendusel toimetada.

 

Vaid abielluda ja lahutust kinnitada seni veel veebi kaudu ei saa.

 

Esimese kolme kuuga on Eesti notarid kaugtõestuse kaudu teostanud juba rohkem kui 6000 toimingut.

Tiina Nirk juhtis veel tähelepanu välisministeeriumi kodulehel rubriigile Reisi targalt, kus saab viimast infot sihtkohtade, võimalike piirangute ja nõudmiste kohta, samuti saab oma reisi registreerida, et vajadusel saaks konsul abi osutada.

Toronto kesklinna plaanitavast innovaatilisest ja tulevikku vaatavast Keskusest (International Estonian Centre) rääkis Ellen Valter, Kanadas elav jurist ja Keskuse projekti juhataja.

Keskus on koht, kus erinevatest põlvkondadest eestlased saavad kohtuda ja tähistada olulisi sündmusi ning jagada isekeskis eesti kultuuri ja Eesti saavutusi ning neid maailmale tutvustada.

Virtuaalfoorumi lõpetuseks jagas Türgis elav politoloog ja ajakirjanik Hille Hanso omi mõtteid, milline võiks olla koostöö riigiga ning kuidas saaksid eestlased välismaal panustada Eesti heasse käekäiku.

Virtuaalfoorumit modereeris ajakirjanik Neeme Raud ning foorum on järelvaadatav välisministeeriumi Facebooki lehelt ja veebist.

 

Kärt Ulman