Euroopa komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti riigi suhtes, mis on lubanud Natura 2000 aladel tuhandeid hektareid kaitsealust metsa hävitada.

«Rikkumismenetluse algatamine näitab selgelt, et keskkonnaministeeriumi metsandusvaldkonna juhid ei ole olnud meie Natura 2000 kaitsealade vardjana oma ülesannete kõrgusel ning peavad oma tegevust oluliselt parandama,» ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

 

«Eestimaa Looduse Fond palub seoses nende arengutega keskkonnaametit, et peatataks kõik raieteatiste menetlused Natura 2000 võrgustiku aladel.

Raiete lubamine rikkumismenetluse ajal oleks pahatahtlik loodusväärtuste suhtes.»

Perioodil 2001–2019 on Eestis hävinud 15 000 hektari jagu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat metsa. 80% kaitsealusest metsast on kadunud just viimase viie aastaga.

 

Need arvud tõi välja rahvusvaheline ja sõltumatu uurivate ajakirjanike konsortsium pool aastat tagasi oma analüüsis.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) pöördus kaks aastat tagasi Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata.

 

Komisjon tõi tänases teates välja, et on Eestis kindlaks teinud 217 kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma ELi õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta.

Pärast kaebuse esitamist hakkas Eesti kaitsealadel raiumist veelgi rohkem lubama.

 

21. detsembril 2020. avastas Eestimaa looduse fond, et keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras ja huvirühmi kaasamata vastu võtta kaitsealadel raieid soodustava määruse.

 

Vaatamata protestile võttis riigikogu 13. jaanuaril vastu määruse, mis lisas metsaühistu toetuste abikõlbulike kulude nimekirja turberaied kaitsealadel.

 

See tähendab, et metsaomanikud saavad taotleda riigilt täiendavat toetust kaitsealadel raiumise eest.

Natura võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

 

Loodusdirektiiv näeb ette, et igasuguse potentsiaalselt Natura 2000 alal kaitstavaid väärtusi kahjustava tegevuse mõju tuleb hinnata.

 

Metsaelupaikade puhul on üheks ilmsemaks mõjutajaks metsaraie, kuid Eesti riik on lubanud kaitsealadel ulatuslikke lageraieid ilma asjakohaseid mõjuhindamisi läbi viimata.

Euroopa Komisjon sõnas 9. juunil avaldatud teates, et kutsub Eestit üles viima oma riigisisesed õigusaktid kooskõlla ELi elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/-EMÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (direktiiv 2001-/42/EÜ), eelkõige seoses metsaraiega Natura 2000 aladel.

Keskkonnaministeerium peaks järgmise sammuna esitama Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul omapoolse vastuse ning võtma kasutusele vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

 

Kui meetmeid ei rakendata, koostab Euroopa Komisjon põhjendatud arvamuse, selgitades veelkord, milles seisneb Eesti õiguse vastuolu ELi õigusega.

 

Kui Eesti jätab põhjendatud arvamuse tähelepanuta, võib Euroopa Komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.

 

Postimees