Foto: Jüri Jõepera

 

29. septembril sattusid Läti meedias taas tähelepanu alla Eestist pärit noorkarud, kes tekitasid Vijciemsi asulas paksu pahandust.

 

ERR Novaatori lugejat huvitas seepeale, miks Lätil oma karusid pole ja kas Eestis leidub teisigi liike, kellel lõunanaabrite juures püsivalt kanda kinnitada ei õnnestu.

 

Küsimusele aitas vastata Tartu Ülikooli selgroogsete zooloogia kaasprofessor Harri Valdmann.

Lätil pole olnud oma karusid alates 1920. aastate lõpust.

 

Sarnaselt Leeduga õnnestus lõunanaabrite küttidel kogu kohalik asurkond maha tappa.

 

"Ühest küljest teeme me nalja, et lätlaste rahvus-eeposki on "Karutapja".

 

Ajalukku tõsisemalt tagasi vaadates on seotud see karude loomuliku levikualaga.

 

Eestis on ainult üks karude tuumikala – Ida-Virumaa, mis on ühtlasi ka ainus Baltimaadesse ulatuv karude tuumikala osa.

 

Venemaa poolel täiendab seda Leningradi oblast ja Karjala," selgitas Valdmann.

Nõnda sõltub Eesti karude käekäik osaliselt piiri taga toimuvast. "Need areaalid pulseerivad. Kui karusid on palju, täidavad nad ka neile vähem sobivad elupaigad.

 

Praegu on karude arvukus kõrge ja nad jõuavad isegi Lätti. Kui arvukus on madal, siis nad sinna ei jõua. Nii lihtne see ongi," lisas kaasprofessor.

Kõige sügavamas madalseisus oli jäänud Ida-Virumaale alles pelgalt paarkümmend isendit.

 

Kuigi karude täpse arvukuse määramine on raske, elab praegu viimase loenduse järgi Eestis tuhatkond karu.

 

Teisisõnu on nende arvukus suurem kui viimase 100–150 aasta jooksul.

 

VES/novaator.err.ee