Eurooplased nautisid sinihallitusjuustu ja õlut juba rauaajal, järeldab rahvusvaheline teadlasrühm umbes 2700 aasta vanuste väljaheidete põhjal.

Austriast Hallstatt-Dachsteini/Salzkammerguti soolakaevandustest leitud väljaheitekivistised pakkusid uurijatele üksikasjalikku uurimisainest.

 

Need sisaldasid muu hulgas juustuvalmistamiseks kasutatud seent Penicillium roquefort  ja pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae, vahendab ScienceAlert.

Mõlemaid seeni kasutatakse vastavalt sinihallitusjuustu ja õlle valmistamiseks tänapäevani.

 

Sestap annab avastus tunnistust nii omaaegsete eurooplaste toidusedelist kui ka nende toiduvalmistamisvõtete keerukusest.

Itaalia Euraci muumiauuringute instituudi mikrobioloogi Frank Maixneri sõnul osutab genoomiülene analüüs, et mõlemaid seeni kasutati toidu kääritamiseks.

 

Ühtlasi on tema sõnul tegu esimese molekulitasandil tõendusmaterjaliga, et rauaajal tarvitati Euroopas sinihallitusjuustu ja õlut.

Uurimisrühm tegi eelnimetatud seeneliigid kindlaks erinevate mikroskoopia meetoditega.

Kuidas saab aga väljaheide pea 2700 aastat säilida?

 

Saladus peitub leiukohas endas: maa+alune soolakaevandus on maamunal üks väheseid paiku, mis kivistisi nii hästi säilitab.

 

Hallstatt-Dachstein/Salzkammerguti soolakaevandused on ühtaegu kuivad ja õhk püsib seal aasta ringi jahe.

VES/novaator.err.ee