Tartu Ülikooli loodusmuuseumisse jõudnud haruldane rotikuningas ehk sabapidi kokkupõimunud rotipundar pandi magama, sest neil puudus elulootus.

 

Sabapidi üksteise külge liimunud rotid jäävad Tartu Ülikooli Loodusmuuseumisse hoiule.

 

Tõenäoliselt on tegemist selle sajandi teise registreeritud leiuga kogu maailmas.

Leitud rotikuningas oli  pärit Põlvamaal asuvast farmist lindudele mõeldud kõrvalhoonest.

 

Hommikusest leiust olid üllatunud nii linnud ise kui ka leidja.

"Ema läks hommikul linde söötma, tegi ukse lahti ja rotid olid nagu kandiku peal ukse ees.

 

Nad olid täpselt uksepaku juurde teinud tunneli ja sinna tunnelisse kinni jäänud.

 

Ema ei julgenud väga midagi ette võtta.

 

Üritas neid lahti saada, päris keeruline oli aru saada, kas nad on sabapidi kinni või kleepunud aluspanu külge," rääkis rotikuninga üks leidjatest, Johan Uibopuu.

TÜ Loodusmuuseumi kuraatori Andrei Miljutini sõnul võib rotikuningas tekkida rotipesades näiteks kui rotid magavad.

 

Juhul kui sabad on koos kleepuva ainega, nt verega, võivad magamise ajal sabad  kokku külmuda.

"Ja rotid, kui nad ärkavad, hakkavad liikuma ja liiguvad erinevas suunas ja tõmbavad sabad sõlme ja enam ei saa vabaneda.

 

Mida rohkem nad rabelevad ja tõmbavad, seda tugevamaks läheb sõlm," kirjeldas Andrei Miljutin. Seekord oli sõlme keerdunud 13 roti saba.

Miljutin andis teada, et loomad on humaanselt uinutatud.

 

“See oli paratamatu samm loomade piinlemise lõpetamiseks.

 

Sõlme lahti harutamine oleks võimatu.

 

Veendusin selles sõlme prahist puhastamise käigus," selgitas Miljutin.

 

Ta lisas, et rotikuningas jääb märgpreparaadina ehk piirituses konserveerituna TÜ loodusmuuseumisse hoiule.

 

„Kui kukub selline haruldus kätte, tuleb seda põhjalikult uurida ja tulemusi avaldada. Ka mitmes keeles.

 

Sellise omapärase nähtuse juures on kõige huvitavam selgitada selle põhjused. Iga uus leid aitab lahendada rotikuninga tekke saladust."

Miljutin märkis, et maailmas on elusaid rotikuningaid ennegi leitud, kuid leidjad on need kohe ka tapnud.

 

Seekord toodi rotikuningas uurimisasutusse elusana, mis võimaldas teda jälgida ja filmida.

 

Teadaolevalt on sel sajandil rotikuningaid varem leitud vaid ühe korra ning samuti Eestis.

„2005. aasta Võrumaa rotikuningas olekski kaduma läinud, kui poleks üks ajakirjanik seda näinud ning TÜ loodusmuuseum huvi avaldanud.

 

Tol ajal teadsid rotikuningast vaid vähesed Eesti inimesed," rääkis teadlane. Tegemist on Eestis haruldasema rotiliigiga – kodurotiga (Rattus rattus.)

Miljutini sõnul on tegemist äärmiselt haruldase leiuga.

 

Viimase ligi 500 aasta jooksul on kogu maailmas leitud ligi 60 rotikuningat.

 

VES/ERR/delfi.ee