Erinevalt seeriatootmisest hoiab 3D-printer kokku materjali ja võimaldab teha erikujulisi lahendusi näiteks lennumasinatesse ja kosmosetehnikasse.

 

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased otsivad juba neli aastat võimalusi, kuidas praegu lapsekingades ja kallis elektrimasinate 3D-printimine tööstuses rakendatavaks muuta.

"3D-printimist arendatakse selgelt eesmärgiga, et seda saaks kasutusse võtta tööstuses.

 

Siiski on veel päris palju probleeme, mis vajavad lahendamist. Sellega me tegelemegi," ütleb elektrimasinate uurimisrühma juht Ants Kallaste.

3D-printimise tehnoloogia ise pole vanemteaduri ja elektrimasinate uurimisrühma liikme Toomas Vaimanni sõnul enam uus: prinditakse näiteks plasti, metalli ja betooni.

 

Küll aga on uus suund seadmete ja koostete 3D-printimine.

 

"Üks on elektroonikavidinate printimine ja teine on see, mida meie tahtsime näidata ehk elektrimasinate printimine," selgitab Vaimann.

Tehnikaülikooli töörühm on elektrimasinate printimist edasi arendanud nüüdseks neli aastat.

 

Kallaste sõnul on neil praeguseks valmis prinditud mõned elektrimasinate prototüübid.

 

Tööstuslikult kasutatavat 3D-prinditud masinat pole maailmas aga veel kellelgi.

 

Enne tuleb uurijate sõnul lahendada rida murekohti.

Uurijad märgivad, et peale nende töörühma keegi Eestis elektrimasinate 3D printimisega ei tegele.

 

Kallaste sõnul on rühma lähimad kolleegid Soomes, natuke tegeletakse teemaga ka Tšehhis ja üpris aktiivselt Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal.

Vaimanni sõnul on töörühm siiski avatud kõikvõimalikuks muukski erialaseks koostööks.

 

"Kindlasti on tegu tulevikuteemaga ja ma arvan, et meil on hetkel veel päris hea stardipositsioon, kuna oleme sellega neli-viis aastat aktiivselt tegelenud," sõnab ta,  "nii olemegi jõudnud oma oskusteabega sinnamaani, et meie käest käiakse seda oskusteavet Euroopast aeg-ajalt küsimas."

 

VES/ERR