Fotokollaaž: Urmas Saard / Kylauudised.ee

 

Eesti riik saab peagi 104-aastaseks.

 

Poole sellest ajast oleme olnud võõra võimu all – kaks Saksa ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni.

Kaheksa aastat tagasi, 27. märtsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva.

 

Just sel päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast.

 

Kandsime toona rinnas märki arvuga 7890.

 

Just nii palju päevi oli kestnud esimene iseseisvusaeg, mille esimeseks päevaks lugesime 24. veebruari 1918, mille teiseks päevaks lugesime 11. novembri 1918 (keiserliku Saksamaa okupatsiooni kokkuvarisemine) ja mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon).

30. november 2021 on aga murdepunkt.

 

Sel päeval saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust.

Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. august 1991.

 

20. august 1991 oli juba uue Eesti aja esimene päev.

 

Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18950.

Kui loeme 20. augusti 1991 esimeseks uue vabaduse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus – , siis 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof R. Taagepera kõnepruuk) koguarvust.

 

Valguse aeg ületab pimeduse!

See on kordumatu hetk meie ajaloos!

 

Pühitsegem 30. novembrit tänupäevana!

Helisegu sel päeval kirikukellad, põlegu küünlad, lehvigu majaseintel lipud!

 

Eesti Lipu Selts,

Eesti Muinsuskaitse Selts,

Jaan Poska Fond,

Jaan Tõnissoni Selts,

Kindral Johan Laidoneri Selts,

Konstantin Pätsi Muuseum