Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamine Tallinnas Vabadussõja ausamba juures. Foto: Kärt Ulman / VES

Esmaspäeval, 3. jaanuaril 2022 oli Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev.

 

Sini-must-valge Eesti lipu heiskasid kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik õiguslikud juriidilised isikud.

 

Eesti lippu oodati heiskama ka kõik teised kodudes, ettevõtetes ja ühingutes.

Mälestuspäeva tähistati mitmel pool Eestis ning traditsioonilise tseremooniaga Tallinnas Vabaduse väljakul.

Kell 10.30 – Vabadussõjas vaherahu algushetkel 102. aastat tagasi, mälestati kõiki Eesti vabaduse eest võidelnuid mälestusminuti ja kirikukelladega, sellele järgnesid kaitseminister Kalle Laaneti, Tallinna Reaalkooli õpilase Mona Reisbergi ning Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Alari Jäägeri sõnavõtud.

 

Vaimuliku palve ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder.

 

Vabadussõja võidusamba jalamile asetati pärjad Eesti rahvalt, Kaitseväelt ja Kaitseliidult ning diplomaatiliselt korpuselt.

 

Erakondadest asetas ainsana pärja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi ja rahva iseolemise eest.

 

Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku ca 6000 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

VES/ Riigikantselei