Elektri hind on Põhjamaades taas ülejäänud Euroopast märgatavalt odavam, kuid riikidevahelised ülekandevõimsused on täis ning odavamat energiat suures mahus lõuna poole ei pääse.

Kui 12. detsembril oli Eesti päevane keskmine elektri hind Nord Pooli börsilt 181,93 eurot megavatttunnist, siis Põhja-Rootsis samal ajal 21,46 eurot megavatttunnist.

 

Nord Pooli põhjapoolsetes hinnapiirkondades müüakse elektrit palju soodsamalt, Lõuna-Euroopas on hinnad aga märgatavalt kõrgemad.

Ka Soomes on keskmine megavatttunni hind Eestist pea 100 euro võrra odavam.

 

Eesti turule jõuab samuti Soomest odavat elektrit, kuid hind püsib kõrgemal, sest kahe riigi vahelised ülekandevõimsused on täis.

 

Eesti ja Soome vaheline elektriülekanne toimub kahe kaabli, Estlink ja Estlink 2 vahendusel koguvõimsusega 1000 megavatti.

"Kõik, mis sealtpoolt tuleb, tuleb meile, aga ühel hetkel sealt seda odavat meile enam müüa ei saa, sest ei ole rohkem võimsust. 1000 megavatti on täis," rääkis Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus.

Kui ülekandevõimsusi oleks rohkem, tuleks hind Eestis veidi alla ja Soomes tõuseks.

 

"Nagu ühendatud anumad. Odavam energia, mis Soomest on müüa, tooks meie hinna alla, Soomes hind pisut tõuseks," kirjeldas Arus.

Sama mehhanism on ka põhjus, miks Läti turul on hind Eestist kõrgem ja Leedus omakorda Lätist kõrgem ja Poolast odavam.

 

"Eesti ja Läti vahel on samamoodi võimsus täis müüdud ja ka Läti ja Leedu vahel.

 

Meist läheb nii palju kui võimalik Läti suunal ja Lätist Leedu suunal. Nendel tundidel, kui hind on erinev, on kogu võimsus süsteemide vahel ära kasutatud," rääkis Arus.

Põhjamaade odavama hinna taga on peamiselt suur turule tagasi tulnud taastuvenergia maht.

"Tänasel päeval on tuult päris palju ja Rootsi Ringhalsi tuumajaama kolmas plokk tuli sisse tagasi, üle 1000 megavati, mis vahepeal oli rikke tõttu väljas.

 

Norras ja Rootsis on hüdroenergia tootmine, mis hoiab seda hinda all," selgitas Arus.

Rootsi ja Norra on samas jaotatud mitmeks hinnapiirkonnaks, kus odavam on peamiselt põhja pool.

 

Kui näiteks Põhja-Rootsis on 12. detsembril päeva keskmine hind 21,46 eurot megavatttunnist, siis Stockholmi piirkonnas oli see 86,38 eurot ja lõunas Malmö piirkonnas suisa 151,2 eurot.

Nii Rootsi kui ka Norra põhjapoolsetes piirkondades on madala hinna taga odav hüdroenergia, aga ka see, et tarbimine on peamiselt koondunud just lõunasse.

 

Sarnaselt Baltikumiga on seal mureks ülekandevõimsustest tekkivad pudelikaelad, kuid Rootsis ja Norras tekivad need juba riigi sees.

VES/ERR