Omavalitsuste rahakitsikuse tõttu on Tartu Kristliku Noortekodus kasvandike arv langenud 52-lt jaanuaris 46-le augustis ja septembris langeb veelgi, kuna uusi lepinguid ei sõlmita. Pealegi kärbiti 2009. a. algul kokkulepitud pearaha juba talvel tuhande krooni võrra. Põhikulud nagu üür ja küte muutuvad üha suuremaks koormuseks kuna sissetuleku kaotus on mitusada tuhat krooni. Tartu Kristlik Noortekodu tegeleb perekonna kaotanud laste ja noortega. Kooliaastal 2008/2009 oli kooliealisi kasvandikke 34. Nendest 16 õppisid headele ja väga headele hinnetele, ülejäänud lapsed lõpetasid klassikursuse rahuldavalt. Lisaks õppisid 7 noort kõrgkoolis.

TKN juhataja Külli Kool selgitab, et lapsed on pärit keerulistest oludest, neil pole õppimisharjumust, samuti on nad kooliprogrammides oma eakaaslastest maha jäänud, kuna pole regulaarselt täitnud koolikohustust. Puuduliku kooliprogrammi korvamiseks ning iseseisva õppimisoskuse arendamiseks on hädavajalik rakendada koduõpetajaid. Neid on kaks, kes töötavad osaajaliselt. Majandussurutise tõttu pidi ka neid töökohti koondama. See olnuks asendamatu kaotus lastele, seni nähtud töö ja vaev osutunuks asjatuks. Vaevaga leitud inimesi, kes sobivad töötama probleemsete lastega, ähvardas töötaolek. TKN pöördus Eesti Ameerika Fondi poole taotlusega toetus saamiseks säilitamaks üheksaks kuuks kaks koduõpetajat: reaalainete ja inglise keele õpetaja vanemale astmele, 7-11 klass, töökoormus 2/3 ametikohta ja üldõpetaja nooremale astmele, 1/3 töökohta. Fond otsustas rahuldada taotluse täies ulatuses, $14 000. Aasta alguses saatis Eesti Ameerika Fond toetuseks $10 000. TKN suurtoetajad on Hilda Kaepa, Ellen ja Fred Lewis, Liina Keerdoja. Süveneva majandussurutise üheks näitajaks on toiduabi hulk, mida Eesti saab Euroopa Liidult.Uudisteportaal “Aktuaalne kaamera“ teatas, et Eesti sai käesoleval aastal Euroopa Liidu tasuta toiduabi 614 tonni. Aastaks 2010 on tellimus esitatud juba 1320 tonnile makaronidele, jahule ja terviljahelbetele. Eesti Päevaleht märkis 30. augustil, et pärast Eoroopa Liiduga ühinemit muutus Eesti aktiivseks teiste riikida abistjaks, mis pole aga muutnud seda, et Eesti on endiselt abisaajate poolel. Ago Ambre