Seadusandlust Eestis aina korrastatakse ning üks osa sellest tööst on valdade eeskirjad. Kuna mitmed väliseestlased tahavad, et nende lähedased/iseendad maetak-se Eestisse, siis on tähtis, et nad teaksid kalmistute kasutamise eeskirju. Samas mitmel väliseestlasel on omaksed juba ammu Eestis maetud.
Igal vallal on oma eeskiri, nii et täpset informatsiooni vastava kalmistu kasutamise kohta saab internetist (näiteks sisestada „kalmistu eeskiri“ ja tuleb ette valdade valik). Annaksin siin ülevaate mõnedest ühistest punktidest. Tsitaatides on väljavõte ühest või teisest eeskirjast. Rasvaselt on ära toodud minu arvates tähtsamad mõtted.
„Hauaplatsi valdaja on isik, kelle valdusse hauaplats on kalmistu haldaja poolt antud. Hauaplats on maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isikule surnu(te) matmise eesmärgil. Kalmistu kohta peab haldaja järgmist dokumentatsiooni: 1) hauaregister 2) matmisraamat 3) kalmistu plaan, millele on peale kantud ja nummerdatud matmise kvartalid, read, hauaplatsid, hauad, hooned ja rajatised ja 4) lepingute register.”
“Hauaplats eraldatakse tähtajaliselt (25 aastaks) lepingu alusel, mis sõlmitakse kalmistu haldaja ja hauaplatsi valdaja vahel. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi valdajal õigus pikendada hauaplatsi kasutusõigust järgmiseks 25 aastaks või kasutusõigus lõpetada. Hauaplatsi valdaja teovõimetuse või surma korral lähevad tema õigused ja kohustused üle eestkostjale või pärijaile.” See tähendab, et 25 aastat peale maetud isiku surma peab kasutusõigust pikendama. Mitmetel meist on vanemad, sugulased ja esivanemad maetud juba ammu tagasi ning 25 aastat on möödunud. On kriitiline, et teil on keegi Eestis, kes vormistab lepingu järgnevaks 25 aastaks. Või vormistage ise kui külastate Eestit. Kui Teil on firma, kes hooldab hauaplatsi, Teil on ikka kasutamislepingut vaja. Kasutamisõiguse ajad varieeruvad vallast valda – näiteks Hageris, Tallinnas ja Paides on 25 aastat, Sangastes 30.
Tallinna kalmistu kasutamise eeskirjas on: “Kui hauaplatsi valdaja on kalmistu dokumentides kirjalikult vormistamata, kuulub kasutamisõigus viimasele matjale. Valdaja võib tõestatud volikirja alusel lubada hauaplatsi kasutamist teistel isikutel. Muudel juhtudel otsustab hauaplatsi kasutamise kalmistut haldava ettevõtte direktor.” See tähendab, et peate tõestama, et olete matja või pärija.
”Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi valdaja, kes on kohustatud oma hauaplatsi tähistama.” Kui vallal on niisugune eeskirja punkt, siis peab olema eriti ettevaatlik. Kahel tuttaval on kogemused, et korralikud hauakivid olid olemas ammust ajast aga hiljuti leidsid, et need olid  kadunud ja võõras peale maetud. Üks tuttav leidis enda vanemate hauakivid lähedalolevatest põõsastest, teine leidis sugulaste hauakivi tükid veidi kaugemalt. Niimoodi sai kalmistu haldaja väita, et hauaplats oli tähistamata ning lubas pealematmise.
Võimalikud probleemid on ühe teise punktiga: “Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva viie aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, võidakse lõpetada selle hauaplatsi kasutusõigus. (Hageri)” “Haldajal on õigus hauaplatsi kasutamisõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata ning hauaplatsi valdaja pole haldaja poolset hooldamisalast ettekirjutust täitnud kahe aasta jooksul.(Sangaste)” “Hooldamata hauaplats tähistatakse hoiatuslipikuga. Kui hoiatusele järgneva 1 aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, hauaplats akteeritakse ja lõpetatakse senine kasutamisõigus.(Tallinn)” Kahjuks sõna “hooldamata” on väga laiahaardeline. Ühele isikule õeldi, et kuna pole hauakivi, on hauaplats hooldamata. Aga hauakivi oli enne olemas. Keegi eemaldas selle. Ei antud mingit ettekirjutist. Muide, kui ei ole lepingut, nad ei tea keda kontakteeruda niikuinii. Hoiatustähistest kirjutatakse eeskirjas aga kogemused näitavad, et mõnes kohas mingit kirjalikku teadet ei anta.
“Pealematmine võib üldjuhul toimuda vähemalt 25 aasta möödumisel eelmisest matusest. Kalmistu vanadele hauaplatsidele võib matta järgmistel tingimustel: 1) perekonna hauaplatsile valdaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matusest on möödunud vähemalt 20 aastat; 2)  vabanenud ja uuesti välja antud hauaplatsile pärast 25 aasta möödumist viimasest matusest; 3)  perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse.” Siin peab olema ettevaatlik sõnaga “vabanenud” kui on juttu väidetavalt tähistamata või hoolimata hauaplatsidest. Valdadel on erinevad pealematmise perioodid (nt Sangastes on teises punktis 40 aastat).
Ülaltooduga tahan tähelepanu pöörata Eesti seadusandlusele ning mõnes kohas tegeliku käitumisele. Tean ka kalmistuid, kus käitutakse täiesti korrapäraselt ja inimlikult. Siiski Eesti seadusi peame teadma ning väliseestlastena peame neid ka jälgima.
Ülevaate koostas
Epp Aruja