Poola nõuab, et gaasijuhe paigaldatakse tema vete ümbruses merepõhja pinnase alla
Oktoobrikuu viimastel ja novembri esimestel päevadel küttis Nord Stream Põhja Euroopas veidi üleskuumenenud teemana jätkuvalt kirgi. Poolakad näiteks nõudsid, et kui Nord Stream peaks ikkagi minema ehitamisele, tuleb Poola lähedusse jääv gaasijuhtme osa matta merepõhja pinna alla. See olevat vajalik, et mitte häirida laevaliiklust ja laevade tegevust Poola rannikuvetes. Poolas juhendutatakse murest, et kalapüügivõrgud ja laevade ankrud võivad muidu gaasijuhtme taha takerduda, aga ka võimalusest, et kui trass jääb mere põhja sisse kaevamata, võib see ise saada kahjustada. 
Riigikogu kutsus Läänemere riike ehituslube Nord Streamile mitte andma
Avalduses, mille Riigikogu  27. oktoobril vastu võttis, väljendatakse resoluutset protesti selle vastu, kuidas gaasitrassi Läänemerre paigaldada sooviv Nord Stream keskonnaohtudega ümber käib. Eelnõu algatajateks olid Riigikogu välis-, kesk-konna- ja majanduskomisjoni liikmed. Neid ajendas AS Nord Streami umbmäärane ning ebaadekvaatne tähelepanu pööramine Läänemere keskkonnaprobleemidele, mis olevat "ehk kõige teravamad kogu Euroopa Liidus. Nimetatud riskid pole sugugi meie ettekujutus, vaid teadlaste konkreetsed osundused, millele Nord Stream on andnud kas osalised või täiesti olematud vastused." Kutsutakse Soomet, Rootsit ja Saksamaad ootama rohelise tule andmisega gaasijuhtme rajamiseks sellise ajani, mil kõikide riskidega on küllaldaselt arvestatud.
Võimalik, et see avaldus teistele Läänemere riikidele ongi kõige teravam seisukohavõtt Nord Streami gaasijuhtme projekti suhtes, mis on eestlastelt siiani üldse tulnud. Eesti riigi esindajad on ka varem korduvalt öelnud, et Nord Streami gaasijuhtmeprojekt ei sobi meile, ja et sellele tuleb tõmmata kriips peale, näiteks välisminister Urmas Paeti suu kaudu. Ka teiste Baltimaade kõrged esindajad on seisnud selgesõnaliselt gaasitrassi ehitamise idee vastu. Samas ei saa öelda, et Eesti oleks olnud eriti aktiivne selles küsimuses. Sellele lisaks ei tee ametlik Eesti üldse või siis imeharva juttu julgeolekuriskidest, mis ilmselt ilmsiks tulevad pärast Nord Streami valmisehitamisest.
Kahjuks on raske saada täit ülevaadet sellest, kui ulatuslikult Riigikogu hoiatav deklaratsioon levis väljaspool Eestit. Et see avaldus on pälvinud teatud tähelepanu, näitab näiteks selle refereerimine maineka veebsaidi "EUObserver" poolt. EUObserveri artikli autor Valentina Pop annab selles küsimuses viimase sõna küll Nord Streami esindajale EL juures Sebastian Sassile, kes ennustab ehituslubade saamist Saksamaalt enne aasta lõppu (Taanilt, Soomelt ja Rootsilt on heakskiit juba olemas) ja ehitusprojekti käivitamist tuleval aastal. Pop mainib, et gaasijuhet on juba aastat 2005 irooniliselt "Schröder-Putini toruks" nimetatud, ja nendib otsesõnu, et madala veega Läänemeri ja eriti veel Soome Laht on lausa suremisohus. Just see fakt valmistab ehitajatele tõsiseid probleeme, kommenteerib EUObserver.
Tsiteeritakse erakonna Eestimaa Rohelised Riigikogu fraktsiooni esindajat Valdur Lahtveed, kes tuletab meelde ka probleemse geostrateegilise olukorra esilekerkimist, mis meenutab Balti ja Poola territooriumide jaotamist Vene ja Saksa mõjusfäärideks enne Teist Maailmasõda. Alates hetkest, mil Saksamaa on ühendatud vene gaasijuhtmega, on Moskval palju lihtsam jätta Varssavi ja Tallinn gaasita, häirimata sealjuures gaasitarbijaid Lääne Euroopas. Selle peale ütleb NS'i esindaja Sebastian Sass EUobserveri ajakirjanikule silmi pilgutamata ja süütu pilguga, et NS on vaid gaasitranspordi firma ega langeta ise otsuseid selle suhtes, kellele gaasi tarnitakse.

Eesti Looduse Fond "annab lahingut" NS-ile Soome kohtus
Eestimaa Looduse Fond (ELF) vaidlustas 2. novembril Soome Vaasa halduskohtus Nord Stream AG-le antud loa miinide õhkimiseks plaanitaval gaasitrassil.
ELFi väitel väljastas Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet loa, "usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid". Nord Stream AG esitatud keskkonnamõju hindamise aruanne kui ka selle täiendused olla ebaadekvaatsed, ignoreerides projektiga seonduvat tõsist ohtu loodusmiljööle.
"Nord Stream AG üritab projekti "viiludeks lõigata", taotledes n.ö. juppide menetlemist eraldi projektist tervikuna, ja jättes mulje nagu poleks miinide õhkimine gaasitoru paigaldamise projektiga üldse seotud. Ometi on just õhkimisega seotud "suurimad keskkonnariskid, mida pole adekvaatselt hinnatud," ütles ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Looduse Fond asub seisukohal, et Soome lahe vete kihilisuse tõttu on NS ekslikult hinnatud vee liikumise suundi ja tugevust.
Mitmed asjatundjad on varem toonitanud, et Nord Streami keskkonnauuringud tuginevad teoreetilistele mudelitele, mis käsitlevad hoovuste käitumist suurtes ookeanides, ega sobi seepärast rakendamiseks Läänemere suhtes.
Miinide õhkimisel tekivad Nord Streami andmeil 2-3 m sügavused kraatrid. Plahvatuse käigus paisatakse ELF-i hinnangul veesambasse kuni kolme meetri paksune settekiht. Setetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkainete kontsentratsioonid on aga teadmata, sest NS on uurinud ainult pindmiselt kuni 6 cm paksusega settekihti ning võtnud kõigest paarkümmend proovi kuni 30 cm sügavuselt. Juba praegu ületab Soome vetest püütud kalades dioksiinide sisaldus Euroopa Liidu piirnorme kuni kaks korda, leiab ELF. Juba praegu soovitatakse, et inimesed ei tohiks lubada enesele söögiks rohkem kui kaks Soome Lahest püütud räime kuus!
Eestimaa Looduse Fond soovib kohtult otsuse ümbervaatamist ning miinide õhkimiseks antud loa peatamist kuni rahvusvahelised nõuded keskkonnariskide hindamisel pole täidetud. 

New York Times: Gazprom poliitilist kiilu Ida ja Lääne Euroopa vahele löömas
13. oktoobril kirjutas Ameerika mõjuvõimas suurleht New York Times "Uuest Venemaa domineerimise ajastust" mida Ida Euroopa kardab. NYT kirjeldab kuidas Venemaa on suutnud oma suurte gaasivarude ja imponeerivalt suure isiklike tutvuste ringi kaudu lõhestada Euroopa Liidu liikmesmaid, kes on varem lubanud küll ja küll, et on üksteise suhtes solidaarsed julgeoleku küsimustes. See muudab Ida Euroopa riigid kergemini haavatavaks, mis puutub "energiasantaazhi". President Carteri-aegse USA administratsiooni julgeolenõunik Zbigniew Brzeszinski nimetab vene torustikke "suureks vene initsiatiiviks, eraldamaks Kesk Euroopat Lääne Euroopast, mis puutub olenevusesolekusse Vene energiavarudest".
New Yorgi ajaleht mainib kevadist avalikku kirja President Obamale enam kui kahekümnelt Kesk ja Ida Euroopa arvamusliidrilt, milles Vaclav Havel, Lech Walesa, Mart Laar jt. konstateerivad, et Venemaa on oma tegevuses ühendanud revisionistliku 19. sajandi poliitika 21. sajandi taktika ja meetoditega.
Prantsusmaa on samuti ühinenud tuhinaga võtta osa energeetikapalaganist Venemaa suunal, soovides ühineda Saksa-Vene kontsortsiumiga ettevõtte Gaz de France'i kaudu. Muidu tuleb Prantsusmaal oleneda gaasi edasimüüvatest Saksa vahetalitajatest. NYT annab olukorrahinnangu: "konkurents selle pärast, kellel õnnestub saada ihaldatud tellimusi Venemaalt, illustreerib hästi Prantsusmaa ja Saksamaa võistlemist majandusliku ja poliitilise esikoha pärast Euroopas." Vaatamata kaunitele deklaratsioonidele Euroopa ühtsusest, jäetakse need tahaplaanile kui riigid ja firmad võtavad osa karmist heitlu-est, mis on seotud vaid ühe küsimusega: kes saab maapõuevarad enda kätte? Seega on kommunismi kreedo maha raputanud Venemaa tulnud erakordselt hästi toime kapitalismi rakendamisega enda huvides, ütleb New York Timesi intervjueeritu, Cambridge'i ülikooli professor Pierre Noel.  

Imbi Paju: korraldame Nord Streami vastu balti keti
Soomes elav Eesti kirjanik ja filmitegija Imbi Paju on käinud välja idee korraldada Nord Streami torujuhtme rajamise vastu suur, balti keti sarnane aktsioon. Paju ütles KUKU raadiole antud intervjuus, et Soomes on Nord Streami arutelu olnud ettevaatlik ja kaitsepoliitilisest aspektist ei soovi keegi rääkida. Vaid Soome rohelised on teemale tähelepanu juhtinud. Soome ühiskond olevat harjunud alluma poliitilisele juhtkonnale ja usutakse väiteid, et toru on Soomele vajalik ja kasulik.
Imbi Paju püüab esinemistel sel teemal alati rääkida. Vaja oleks aga kodanikuühiskonna aktiivsust. Balti riigid peaksid end kokku võtma ja korraldama uue balti keti või muu samalaadse massiürituse. Imbi Paju on kindel, et sellise aktsiooniga tuleks inimesed kaasa, allkirjade kogumisest üksi ei piisa.

© Jüri Estam 2009
All rights reserved