28. märtsil 2010 toimus vabadusvõitleja ja Tartu Ülikooli õppejõu Jüri Kuke surma-aastapäeval alma materis tema auks mälestuskonverents, mida korraldas akadeemiline selts Hereditas (eestvedaja Jüri Kuke kaaskohtualune endine nõukogude meelsusvang Mart Niklus).
Konverentsist võtsid osa teadusorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajad, kelle hulgas olid vabadus-võitlejad Enn Tarto, Kalju Mätik, Urmas Aunin, TÜ teadusprorektor Kristjan Haller, rektori nõunik lord Carlisle ja teised. Noorteühingut Avatud Vabariik esindasid konverentsil juhatuse liikmed Jevgeni Krištafovitš ja Sergei Metlev.
Jüri Kuke mälestuskonverentsist osavõtjad pöördusid presidendi, valitsuse, riigikogu ja avalikkuse poole ühehäälselt vastuvõetud üleskutsega kuulutada 27. märts riiklikuks tähtpäevaks.
“Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon (INTER-ASSO) võttis oma VIII kongressil Mostaris (Bosnia & Hertsegoviina) 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 17. juuni rahvusvaheliseks kommunismi vastu võitlemise päevaks. Kuna INTER-ASSO nimtatud resolutsioon on tänseni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes, pöördume Teie poole taas avaldusega kuulutada Eesti Vabariigis riiklikuks tähtpäevaks 27. märts. 27. märtsil 1981 hukkus Vologda repressiivasutuses Tartu Ülikooli keemiadotsent Jüri Kukk.
Lisaks öeldule soovime just 27. märtsil esile tõsta, väärtustada ja jäädvustada kõigi Eesti Vabariigi riikluse ja iseseisvuse, kuid ka inimõiguste ja inimväärikuse eest võidelnud kangelaste ja märtrite mälestust. Nimetatud kuupäev hõlmaks otseselt tuhandete Nõukogude kommunistlikule okupatsioonirežiimile vastupanu osutanute mälestust, puudutades just neid, kes võideldes võõrvõimu vastu kaotasid oma elu, osa sellest või ka tervise. Riikliku tähtpäevana peab 27. märts jääma mälestuspäevana kestma ka siis, kui eesti rahva praegune põlvkond on lahkunud ning Eesti riigi praegune valitsus ajalukku läinud, “ kirjutatakse resolutsioonis.
Allikas: Hereditas