Uus maailm ja uued kombed saavad kõikjal võitu, aga on asju, mis jäävad püsima. Nii on see paljude rahvatraditsioonidega. Ka hingedeajaga. Sest ilm läheb ikka samamoodi õues pimedaks ja külmaks. Hingeeaja alguseks loetaksegi seda, kui hommikuti ja õhtuti on hingeõhk auruna suust välja tõuseb. Hinged saavad seeläbi nähtavaks. Ja mõtegi läheb sel ajal ikka lähedastele, kes siit ilmast on lahkunud, nende elule, kõigele heale, mida nad oma elus tegid ja millest meile tänapäevani abi ja tuge on.

Tegelikult algab hingedeaeg peale sügisest pööripäeva, 23. septembril. Vanasti oli selleks piiriks mihklipäev 29. septembril. Sellest alates muutuvad päevad väga kiiresti lühemaks ja ööd pikemaks, sellest ka hingedeaja tunne ja tajumine.

Pimedatel õhtutel oli vanasti kombeks videvikku pidada ja üksteisele mõistatusi anda. Selleks, et aeg kiiremini mööduks ja mõistus areneks. Teiste seas olid hinnatud nii need, kes osavalt mõistatusi ära arvasid, kui ka need, kes teistele põnevamaid mõistatusi andsid.

Eesti Kirjandusmuuseumis on talletatud ligi 100 000 Eesti mõistatust ja selle põhjal on välja antud ka raamat “Eesti mõistatused”. Tõsi, paljud neist on juba nii vanad ja arusaamatud, sest loodud asjade ja nähtuste baasil, mida tänapäeva inimene enne guugeldama peab. Kõige lihtsamast ja enimtuntud eesti mõistatusest ei pruugi tänapäeval enam lapsed aru saada: “Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?” Nad teavad küll kapsast, mis selle mõistatuse vastuseks, aga pole odavrõiva-ajastul näinud kunagi kedagi riideid lappimas.

Või “Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitmele elule otsa?” Vastuseks olevat vikatit on tänapäeva laps tõesti näinud vaid filmides, kus Vikatimees sellega elu võtab, aga heina niidab ju robotniiduk.

Aga mõistatamise kunst elab, juurde on tulnud mälumängud, ristsõnad ja tohutu hulk raamatuid. Ikka selleks, et mõistus terav hoida.

Ka mul on üks traditsioon. Septembri lõpust kuni hingedepäevani annan juba kuuendat aastat oma sõpradele Facebookis mõistatamiseks pilte vahvatest kohtadest, taimedest ja esemetest. Äratundmisrõõmu jagub küllaga, mängu nimi on Hingedeaja mõistatamisaeg. Olen kogenud, et inimesed lustivad mängu siis, kui mõistatused ei ole liiga rasked ja igaüks võib vastuse anda vähemalt pooltele küsimustele. Mõni raskem küsimus sekka, mis annab uue teadmise vanast äraunustatud asjast on kohane. Ja et tänapäeval on suur roll teadmiste omandamisel ka silmadel, siis on mu küsimused enamasti koos pildiga mõnest huvitavast taimest, looma käitumisest, pühapaigast või rahvatraditsioonist. Kui oled FB kasutaja siis tule lahendama.

Aga on terve hulk mõistatusi, millele me vastust ei teagi, aga need keerlevad aina peas ja neid on me igapäevaelu pidevalt täis. Septembrikuu pakkus neid Eestis kuhjaga.

Kas parvlaev Estonia läks 25 aastat tagasi põhja ikka visiiri ärakukkumise tõttu või kärgatas laevas pomm? Kuhu kadus kapten Piht ja kas kunagi tõstetakse laev üles? Kas üldse peab seda teemat igal aastal jälle ja jälle üles tõstma?

Miks juhtus rahapesukahtlusega endise Danske panga juhi enesetapp ja Eesti Panga nõukogu liikmete kinnitamata jätmine ühel ajal? Miks politsei ja omaksed ei otsinud pangajuhi lagedat aeda läbi esimesel päeval ja miks koerad ei leidnud kadunut kohe? Kas politseiuudised peaksid olema nii üksikasjalised?

Kelle huvides on raiuda riigimetsas hiiepaiku ja kas Tulimäe hiie raiumisel peaks arvestama ka kohaliku kogukonna ja maausuliste arvamust? Kas raiumise põhjuseks on üraskirüüste või vajadus avada Rail Baltica teostamiseks uusi karjääre? Hiiemägede all on ju parim ehitusmaterjal? Kas Riigimetsa Majandamise Keskuselt võetakse sel aastal ära FSC-sertifikaat ja kas puidutarbijad üle maailma tahavad kasutada puitu, mis raiutud hiiemetsast?

Millal president läheb esimest korda lisaks ballile ja kirikule aastapäeva tähistama hiiepaika? Kas kümne käsu tunnistamine poliitikute poolt suudaks Maarjamaale tuua rahu?

Kas Greta Thunbergi kliimasterikide algatus on tulnud Soroselt või ongi meie lapsed ise võimelised maailma muutma? Kas kooliprogrammis õpitava kliimasoojenemise peatükkide ajal peaks lapsed silmad kinni pigistama ja uskuma poliitikuid? Kas 16-aastane võib otsustada valimiste ajal, keda valida, aga maailma tuleviku üle tal õigust otsustada ei ole?

Kas Eestisse kavandatavad tuumajaam, neljarealine maantee, uus õlitehas ja Rail Baltic muudavad meid õnnelikumaks? Kui kaua suudab Eesti riik doteerida põlevkiviõli tootmist, kui naftatoodete turg on sellest alati odavam? Kas on mõistlik 1 tonni põlevkivi väljakaevamiseks maast välja pumbata 17 tonni puhast põhjavett ajal, kus maailm vaevleb juba joogivee puuduse käes?

Kas pensioni teine sammas teeb Eestis inimesed rikkaks? Kas sama rikkaks kui need, kes järgmisel aastal hakkavad kuus seitse eurot pensioni juurde saama ja samas võetakse ära viis eurot maksudena? Miks ei jätku ikka tavapensionist vanaduspõlve veetmiseks vanadekodus, nii et lastel tuleb tublisti püksirihma pingutada, et puuduv pool raha juurde teenida?

Kas riigieelarves olev “katuseraha” on korruptiivne? Kas Eesti metsa hävitamine riigieelarve aukude lappimiseks on õige?

Kas perearstisüsteem, mille sarnane on Rootsis juba välja vahetatud, on Eestis jätkusuutlik? Ja kas ravimite väljakirjutamine ja müümine peaks olema rangema kontrolli all, sest Eesti pinnasevesi on juba tugevalt saastunud inimorganismist väljunud ravimijääkide tõttu?

Kas kõrgharidus peaks muutuma Eestis taas tasuliseks? Ajal kui haritlaskond ei teeni nii palju, et saaks oma lapsi koolitada? Kas põhikoolilapsed oma kasvueas peaksid saama meie riigilt tasuta toidu samas hulgas ja headuses kui vangimõistetud kurjategijad?

Kõik need küsimused on kokku koondatud eelmise kuu ajakirjandusest. Need on inimeste keelel ja meelel. Kas neile üldse vastust on ja millal vastus tuleb?

Aga on üks küsimus, mis küsijad ja vastajad alati rõõmsaks ja kokkuhoidvaks teeb. “Millal tuleb esimene lumi?” See on asi, mis leiab alati meediakajastuse, sest puhas ja valge ja aus Eestimaa on me südameis.

 

Kristel Vilbaste
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.