Värskeim statistika näitab, et alkoholi tarbimine Eestis on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele, nagu selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust. Hinnatakse, et alkoholitarbimine on ka praegusel tasemel (iga täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitrit absoluutalkoholi aastas) endiselt liialt kõrge ning tervisekahjustusi tekitav, kuid trend ise on tervitatav.

Saime teada, jätkates positiivsete uudistega, et töötuse tase on Eestis nüüd rekordiliselt madal, mis on samas ka kahe teraga mõõk, andes hoogu juurde muulaste sisserändele. Sageli pole uuemate immigrantide puhul tegemist just isikutega, kes oleksid kõrge kvalifikatsiooniga. Eestlased maadlevad aga siiani ju nõukogudeaegse sisserände tagajärgedega.

Välisminister Urmas Reinsalu väärib tänu hiljutise esinemise eesti rahvusringhäälingus, kus ta reageeris Kremli diplomaatilisele survele moel, mis on omane üksnes Reinsalule. Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajev ütles esmaspäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et Moskva ootab Eestilt “territoriaalsetest nõudmistest loobumist”, enne kui saab kahe riigi vahelise piirilepingu ratifitseerimisega edasi minna. Selles võib aga kahelda, kas Eesti on Kremlile “nõudmisi” esitanud. EV on sedavõrd vaoshoitud neis küsimusis, et ei luba enesele ultimaatumite seadmist.

Raadiosaates Uudis+ reageeris Reinsalu: "Eesti vaade on, et Tartu rahulepingu artikkel 2 põhimõte on maksev. Sellega on seotud arusaam meie õigusvastasest annekteerimisest, meie riikliku iseseisvuse taastamisest, mitte uue riigi loomisest. See on riigiehituslikult kõige kontseptuaalsem arusaam meil oma riigist, oma riigi minevikust ja sellega seoses ka nendest kahepoolsetest suhetest.” Tulenedes Venemaa poliitilistest tingimustest, ei näe Reinsalu lähemas perspektiivis piirilepingu ratifitseerimist Riigikogu poolt.

Tartu Rahu sõlmimise aastapäevani jääb meil praegu vaid kaks ja pool kuud. Ilmselt kuumeneb antud teema üles Eestis selle ajavahemiku jooksul, ning mõeldavasti ka Venemaal.

 
Oleme Eestis äsja “tormilist poliitkuud” kogenud, nagu kirjutas ajaleht Postimees 18. novembril. Seda eriti, kuna erakond EKRE ähvardas praegust koalitsioonivalitsust põhja lasta, kui ei lõppe skandaalide rida, millistesse kolm EKRE ministrit järjest on olnud kistud, alates k.a kevadest. Esineb laialt levinud arvamus: peaminister Ratas armastab oma töökohta sedavõrd, et võtaks mürki, enne kui laseb kolmikvalitsusel koost laguneda ning võimul käest libiseda.

Ühte hästi koledat uut arengut ei suuda ma isiklikult sellele õnnetule valitsusele ja Riigikogule kuidagi andestada. Nimelt otsustas Riigikogu 7. novembril, et paneb värskelt moodustatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni etteotsa Oudekki Loone (Keskerakond), kelle käitumine on pikemat aega paljuski meenutanud 1940. aasta juunikommunistide käitumist.

Reformierakond oli peamine jõud Riigikogus, kes seisis selle suure eksisammu vastu, jäädes kahjuks kaotajaks. Tolle erakonna liige Valdo Randpere loetles, miks Loone määramine sellele tundlikule kohale oleks õudne ja õõvastav tegu.

Randpere ütles kõnepuldist: “Oudekkile ei meeldi see, kui NATO vägede suurust Eestis suurendada, ega see, et kaitsekulutusi tõstetaks 2%-st kõrgemale. (Talle) ei meeldi, et Eesti ei toeta Euroopa Liidus Venemaa sanktsioonide lõpetamist, ega see, kui Venemaad nimetatakse Ida-Ukraina konfliktis agressoriks… Oudekki on sage külaline… (Vene propagandakanali) Sputniku juures. Ta õigustab seda (tsiteerides Loonet): "Ma tõesti pole uurinud, kes täpselt Sputnikut rahastab ja mida nad iga päev ütlevad." “Arvan” (ütles Randpere), “et Oudekki on kui mitte maailmas, siis siin saalis ainuke inimene, kes ei tea, kuidas Sputnikut rahastatakse. Oudekkile meeldib ka igal aastal käia lillede ja lauluga pronkssõduri juures oma valijatega kohtumas”.

Meeldetuletus: Benedict Arnold oli USA kindralist ülejooksik Briti poolele USA iseseisvussõjal ajal a. 1780. Kuidas tõesti on mõeldav, et Loone määrati SELLE delegatsiooni juhiks? Kas Eesti on tõesti praegu resovetiseerumas ja isegi revenestumas? Nii kehva uudist pole ma kaua kuulnud, koos tõigaga, et valdav osa EKRE saadikutest andis oma hääle Riigikogus Loone kandidatuuri poolt.

Nõukogude pärandi maharaputamine Balti riikides on osutunud raskeks ettevõtmiseks. Vaata, kuidas venemeelne Nils Usakovs jäi ilma Riia linnapea kohast, kuid valiti seejärel Läti esindajaks Euroopa Parlamenti. Miks anti Yana Toomile kodakondsus “eriliste teenete eest”? Miks Eesti kohtud ei karistanud ainsatki isikut seoses põrgumölluga, mis läks lahti Tallinnas nn pronksiööl aprillis 2007? Käesoleval sügisel ühendati jõuga venekeelseid ja eestikeelseid koole Eestis hoolimata sellest, et eesti vanemad ning koolinoored on mitmel pool vastupanu sellele osutanud.

 
Milline on NATO Parlamentaarse Assamblee (kus O. Loone saab nüüd olema Eesti peamine “ikoon” või nägu) roll? NATO PA on sidestruktuur NATO ning selle liikmesriikide parlamentide vahel. Probleem on selles, et teised riigid tunnevad Loone kuulsust tema tegude põhjal, kaasaarvatud tema vaenulik hoiak NATO suhtes.
Süvenemata siin detailidesse, kuulub vastavasse Eesti delegatsiooni teisigi kahtlase kuulsusega või potentsiaalselt kardetavaid Riigikogu liikmeid.

Eesti maine on praegu mitme paralleelselt kulgeva probleemi tõttu kumulatiivse löögi all (pikaleveniv siinsete pankade kaudu toimunud vene raha pesemise skandaal, probleemid listerioosiga jms).

V. Putini Venemaal on pikk soovide nimekiri, mis puutub Moskva geopoliitilistesse taotlustesse. Peamiste selliste soovide hulgas on tahtmine, et USA viiks oma sõdurid Euroopast minema, aga ka tõeline soovunelm: et NATO kas nõrgeneks või lakkaks sootuks olemast.

NATO seisab praegu niigi vastamisi mitmete probleemsete väljakutsetega. Loone lähetamine NATO PAsse tuleb päris halval ajal. Donald Trumpi juhtimisel on USA pööranud oma tähelepanu sissepoole, ega soovi eriti enam olla “maailma politseinik”. Prantsusmaa ambitsioonikas juht Emmanuel Macron kuulutas NATO hiljuti (väidetavasti) “ajusurnuks”, arendades samas plaani Euroopa Liidule omaette kaitseväe loomiseks, millesse paljud eesti asjatundjad skepsisega suhtuvad. Euroopa ei oma veel arvestatavat “oma” relvajõudusid mis NATOt asendada suudaksid, ent juba käib NATO nõrgestamine.

 

Nõnda tuleb Oudekki Loone määramine Eesti NATO PA delegatsiooni juhiks halval ajal ega too Eestile au.

 

Jüri Estam