Sakala saabus New Yorgi Brooklyni Meresadamasse Halifaxist ja suundus siit edasi Norfolki. Tegemist on ajaloolise reisiga, kus Eesti Mereväe laev ületas esimest korda Atlandi ookeani. (Seni on Eesti riigilaevastiku alustest pärast Teist maailmasõda Atlandi ookeani ühel suunal ületanud piirivalvelaev Valvas 1997. aastal.)

Eestlaste jaoks olulisemgi on vast reisi teine ajalooline moment, et Eesti miinijahtija saabus Ameerikasse NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupi (SNM CMG1) koosseisus. Standing NATO Maritime Counter Measures Group 1 (SNMCMG1) on hästi väljaõpetatud üksus, mille koosseisu kuulub tavaliselt 7 laeva erinevatest maadest. SNMCMG1 tegevuses osalemine on olnud taasloodud Eesti Mereväe üheks suurimaks väljakutseks.

Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma laeva NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu. Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas. Varem on NATO reageerimisjõududes teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev. Sakala ja teised üksuse laevad ületasid Atlandi ookeani – Ponta Delgada sadamast Assoori saartelt Halifaxi, Kanadas – 8 päevaga, harjutades ülesõidul tankimist ja abi osutamist merel ning täites mitmesuguseid mereseire ülesandeid. Mereväelaste endi sõnul oli ookean sile ja ülesõit rahulik. Kanada vetes osales Sakala miinitõrjeõppusel ning hiljem Ameerika Ühendriikide vetes aasta suurimal mereväeõppusel, kus ta harjutas koostööd lennukikandja taktikalise grupi koosseisus. Sandown-klassi kuuluv Sakala on ehitatud 1990. a.

Ühendkuningriigis, 2008. a. jaanuaris heisati Šotimaal, Rosythis Babcocki laevatehases Sakalal esimest korda Eesti mereväe lipp. Kuna kaasaegne miinijahtimistehnika kasutab miinide leidmiseks ka magnetomeetrit, on Sakala kere ehitatud mittemagnetilisest tugevdatud plastikust ja varustatud ripplabadega. Sakala hüdrolokaatorit saab kasutada ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning identifitseerimiseks. Seejärel saab lõhkelaengu pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga viia lõhkekeha juurde, kus see kahjutuks tehakse. 9. septembri õhtul toimus rahvuskaaslased kodumaal pidid alluma okupatsioonivõimude represseerivale diktaadile. «See, et te ajate meie asja Ameerika mandril, hoiate eesti vaimus elus ja vajadusel saate siit niivõrd olulise panuse anda Eesti riigi kaitsmiseks ja püsimiseks, on tähtis teadmine, millele saavad toetuda need, kes Eestimaal selle sama peale mõtlema peavad,» leidis kaitseminister. “Vabadus ei ole midagi enesestmõistetavat, vaid seda peab pidevalt kaitsma,” rõhutas ka kolonel Meelis Kiili oma tervituses Eesti Majas. Ka mainis ta, et mereväest räägitakse vähem kui maaväest, kuid merevägi on teinud väga suure arengu ning nende panus on sama suur kui maaväel. Võrdub ju üks laev ühe pataljoniga maaväes. Sakala komandör vanemleitnant Ain Pärna kinkis kohalviibivale Eesti suursaadikule Väino Reinartile ja New Yorgi Eesti Majale laeva vapid. Sakala vapikilbi must värvus tähistab Sakalamaa viljakat mulda ning rahvuskuube. Hõbe sümboliseerib ustavust ja aatelisust. Roos viitab Sakalamaa pealinna Viljandi vapile. Mõõgad tähistavad Sakala kaalukat osa eestlaste muistses vabadusvõitluses ning tänast kaitsetahet. Miinijahtija Sakala moto on „In nomine libertatis” – „vabaduse nimel”. Vapi on kujundanud heraldik Priit R. Herodes. Nädalalõpul, 12. ja 13. septembril, oli laev avatud kõigile huvilistele ning kohalikud eestlased kasutasid seda võimalust usinalt – kokku käis kahe päeva Algus 1. lk Miinijahtija Sakala New Yorgis New Yorgi Eesti majas pidulik vastuvõtt ajaloolise ookeaniületuse puhul nii Sakala meeskonnale kui kohalikele eestlastele. Vastuvõtu korraldaja, Eesti kaitseatashee USAs kolonel Meelis Kiili luges ette ka kaitseminister Jaak Aaviksoo läkituse. Aaviksoo nentis oma läkituses, et Eesti merevägi on pärast Atlandi ookeani ületamist nüüd veelgi rohkem mereriik, sest meie mereväelaste hulgas on taaskord ookeanikogemusega meremehed. «Eesti riigi rahvuslikes huvides on, et NATO kiirreageerimisjõud areneksid ning paistaksid tõsiseltvõetavad oma tegutsemisvalmiduses nii meie sõpradele kui vaenlastele. Ning kas saaks olla veel paremat tõendust tõsiseltvõetavusest, kui ookeaniületus? On ju ka meile oluline, et häda korral jõuaksid liitlaste laevad kiirelt üle ookeani, nii nagu nad seda eurooplaste jaoks varem korduvalt on teinud,» seisab kaitseministri läkituses. Aaviksoo sõnul on Eesti sõjalaeva USA-s viibimisel oluline tähendus ka eestlaste jaoks Ameerikas, kes on eestluse vaimu siin elus hoidnud terve selle aja, mil jooksul Brooklynis “Eesti territooriumil” sadakond kaasmaalast. Erilised huvilised olid New Yorgi Eesti Kooli lapsed, kes tulid laevale peale esimest koolipäeva. Uudishimulikud külalised pommitasid eesti mereväelasi küsimusterahega nii mereväe, laeva igapäevaelu kui miinijahtimise tehniliste detailide kohta, saades kõikidele küsimustele põhjalikud ja professionaalsed vastused. Rõõm kohtumisest oli vastastikune – oli ju ka eesti meremeestel pärast poolteise kuu pikkust ookeanireisi mõnus rääkida eesti keelt ja lõõgastuda koduses New Yorgi Eesti Majas. Pühapäeval jätkas Sakala oma teekonda, suundudes Norfolki, Virginias, kuhu ta peaks jõudma 26. septembril, ja sealt edasi 2. oktoobriks Charlestoni, kust Bermuuda kaudu taas ookean ületatakse, et tagasi Assoori saartele jõuda. Vahepeale jäävad veel mitmed treeningud ning novembri lõpus toimub Prantsusmaa ranniku lähedal ulatuslik NATO miinitõrjeõppus. Miinitõrje on aktuaalne nii siin- kui sealpool ookeani, Sõdade ajal maailmameredesse puistatud umbes ühest miljonist miinist on kahjutuks tehtud või lõhatud ainult umbes 700. Tänavu septembri algul Läänemerel peetud aasta suurimal miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti kokku 90 lõhkekeha, millest 60 tehti kahjutuks. Kõige rohkem miine, 52, leidsid üksused Naissaare ümbrusest. Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus paigutatud üle 150 000 meremiini, neist 80 000 ainuüksi Soome lahte.

Kärt Ulman