Emadepäev on tänapäeval ülemaailmne püha. 

 

Selle tähistamine sai alguse 1908. aastal Ameerika Ühendriikides.

 

Eestis tähistas seda esimest korda Naiste Karskusliit 1922 ning sealt alates kujunes see üleeestiliseks pühaks.

Emasid aga on austatud erineval moel juba ammustest aegadest peale. 

 

Kultuuridest, kus matriarh oli see, kelle sõna maksis ja kelle nõu kuulda võeti, kuni Kreeka ja Rooma impeeriumiteni, kus korraldadati festivale Rhea ja Cybeli – jumalate emade – austamiseks ning ülistamiseks.

Lakewoodi Eesti Kool austas oma emasid omal kombel 16. mail.

 

Kohal oli üle 40 inimese, lauad kevadistes värvides, lava lilledes ja Eesti Kooli lapsed piduehtes.

 

Esimene rida vasakult: Aiki Simonson, Isabella Rehkalt, Jasmine ja Matthew Shell. Teine rida vasakult Erik Perry, Aili ja Annika Simonson, Lisa Bucholz, Annika Perry. Kolmas rida vasakult Tom Vija, Mia Bucholz ja Brianna DeShaw.

Brianna DeShaw, Tom Vija, Annika ja Erik Perry, Mia ja Lisa Bucholz, Annika, Aili ja Aiki Simonson, Isabella Rehkalt, Jasmine ja Matthew Shell esitasid 6 laulu, Annika ja Tom lugesid emadepäeva luuletusi ning kõige tillukesemad esinejad tantsisid emadele ja teistele külalistele Lilletantsu.

 

Lapsi saatsid klaveril Luule Prima ning kitarril Ülle Bucholz. 

 

Ülle esitas ka omalt poolt imeilusa “Laulu emale”. 

 

Kontserdi lõppedes oli Helica DeShaw’l ja Külli Rannamäel külalistele varuks veel üks pisike üllatus – slaidiseanss viimase kümne aasta jooksul kogutud fotodest Eesti Kooli lastest.

 

Naeru ja kilkamist jagus kohe pikaks ajaks – eriti huvitatud olid Eesti kooli kõige vanemad õpilased – Brianna, Tom ja Annika – kes uudistasid ning arvustasid endi aastatetagust lavapersooni – kes kratsis kukalt, kelle puusad liikusid peaaegu muusika rütmis ja kes põimis end ema jala ümber ega soovinud kohe mingil juhul sellest lahti lasta.

 

Ka õpetajatel kippus liigutuspisar silma.

 

Eesti Maja on neile Eesti Kooli vilistlastele aastatega nii südamelähedaseks kasvanud, et lapsed ise küsivad:  kas on abi vaja, kas võiksime luuletust esitada või pilli mängida.

 

Eesti Maja on kodune ja armas, koht, kuhu nad alati tagasi pöörduvad.

Meie kauaaegne õpetaja ja koolijuhtaja Külli Rannamäe tänas Ülle Bucholzi, Helica DeShaw’d, Luule Primat ja Moonika Perryt, kes temaga koos meie Lakewoodi koolis käivaid lapsi juhendavad ning vanemate kõrval neid eestlasteks kasvatavad.

 

Eraldi tänati Imbi Seppa, kes on juba aastaid igal koolipäeval kohviku letis kohal.

 

Lillekimp näpus võtsid õpetajad/emad sammud Amesti reisivasse leivapoodi, kust neile ja teistele emadele tasuta leivapats kingiti.

 

Eve Saare Amesti lauast võis osta peale 7 erineva leiva ka Eesti šokolaadi, komme, kohukesi ja kohupiimakreemi!

 

Amesti võileiba sai ka LEM kohvikust osta – kas siis singi või heeringa kattega, see jäi külaliste endi otsustada.

 

Kohvi kõrvale pakuti värskelt ahjust tulnud kringlit ning õuna plaadikooki.

Kui külalistel kõhud täis, läks loteriipiletite loosimiseks. 

 

Seekord oli tööjaotus selline, et väike Isabella muudkui keerutas loositrummelit ja Brianna luges võidupiletite numbreid. 

 

Auhindadeks oli igat sorti enamasti Eesti päritolu tooteid: nahkkaantega märkmik, LEÜ Erik Musta poolt disainitud T-särk, Indrek Hargla ajaloolise kriminulli raamat, kristallvaas jm. – laud oli lookas ja võitjaid mitmeid. 

 

Aga rahvas pidi tunnistama, et mõnel inimesel veab ikka rohkem kui teisel: paar osavõtjat käisid oma õnnel järel kohe ikka nii mitu korda.

 

Koos õpetajatega, vasakult Luule Prima, Ülle Bucholz, Moonika Perry, Imbi Sepp (ei ole õpetaja) , Külli Rannamäe, Helica DeShaw ja Ilve Must (endine õpetaja).      Fotod: Alice Simonson

Kokkuvõttes oli meil jälle üks tore päev – nautisime eesti keelt ja meelt ning teineteise seltsis olemist.

 

Emadele meie seas pakkus see pühapäev võimalust puhata, ilusat kontserti kuulata  ning argimured unustada.

 

Soovime kõigile emadele järgnevaks aastaks meeldejäävaid hetki ja rohkelt puhkepäevi.  

 

LEÜ nimel
Merike Safka