Eesti kultuuripärandi säilitamine on New Yorgi peakonsulaadi töös üks olulisi valdkondi.

 

Viimastel aastatel on peakonsulaat koostöös Eesti ametiasutustega aidanud kodumaale toimetada väliseesti kultuurimaterjale ja kogusid, mida nii praegused huvilised kui ka tulevased põlved uurida ja nautida saavad.

Käesolevas artiklis annan lühiülevaade NYC ja Lakewoodi Eesti kogukonna mõne liikme elutöö tulemusena kogutud kultuurilooliste materjalide saatusest, lisaks soovin tänada kõiki asjaosalisi, kes on oma andnud panuse Eesti kultuuriloolise järjepidevuse tagamisse.

Viimastel aastatel on New Yorgist Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse saadetud mitmeid olulisi materjale. 2018. aastal käis Teatri- ja Muusikamuuseumi peavarahoidja New Yorgis välitöödel ning selle tulemusena jõudis Eestisse väliseesti teatriteadlase ja -kriitiku Mardi Valgemäe arhiiv.

 

Säilikute Eestisse toimetamist rahastas Eesti Rahvusarhiivi rahvuskaaslaste programm.

Arhiivmaterjal sisaldab nii dokumente Mardi Valgemäe tegevusest välis- ja kodu-eesti teatri vallas (kirjavahetused, arvustuste käsikirjad, fotod, kavalehed jne) kui ka perekondlikku materjali.

 

Muuseumile anti üle ka Mardi Valgemäe tšellistist ja muusikapedagoogist isa Parfeni Valgemäe materjalid, mis dokumenteerivad välis-eesti põgenike muusikaelu.

 

Lisaks erialasele tegevusele kajastab materjal perekonna ajalugu: Eestist põgenemine, elu DP-laagrites ja uuel asukohamaal USAs.

 

Valgemäede isikufond T771 on Teatri- ja Muusikamuuseumis inventeeritud ning uurijatele kättesaadav.

Mardi Valgemäe raamatukogu, mis jäi 2018. aastal Eestisse toimetamata, jõudis kodumaale 2021. aasta alguses, mil Mare Valgemäe viis ellu abikaasa Mardi Valgemäe tahte ning annetas osa raamatukogust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale.

Muuseumi kogumispõhimõtete järgi ei kogu muuseum juurde trükiseid ega isikute raamatukogusid, kuid muuseumil on hea meel, et Mardi Valgemäe raamatukogu on jõudnud Eestisse, kus leiab rohkem kasutust teatriuurijate seas kui USAs.

 

Raamatute Eestisse toimetamise eest soovin eraldi tänada Mari ja Peeter Teedlat, nende abi oli korvamatu.

30. aprillil 2020 lahkus igavikuteele muusik Ell Tabur, kes oli aastakümneid New Yorgi kogukonna ja Eesti Maja aktiivne liige.

 

Lisaks laulmisele pühendas Ell Tabur oma vaba aja nukumajade ja nukkude meisterdamisele.

 

Osa tema pärandist jõudis 2020. ja 2021. aastal Eestisse, kus Ell Taburi nukkude kollektsiooniga saab tutvuda Tartu Mänguasjamuuseumis.

 

Ell Taburi kogu on üsna mitmekülgne, koosnedes huvitavatest kollektsiooninukkudest, autorinukkudest, suveniiridest ja miniatuuridest.

 

Heameel on tõdeda, et Tartu Mänguasjamuuseumi kogu sai täiendust paljude erinevate, enamasti aastatest 1990-2000 pärinevate autorinukkudega.

 

Iseäranis tore on see, et aastate eest Eestis kohalike nukukunstnike valmistatud nukud on nüüdseks jõudnud ringiga tagasi kodumaale.

Ilmselt üks vanemaid ja ka huvitavamaid nukke Ell Taburi kogus on Mustjala rahvariietes dekoratiivnukk, mis on arvatavasti valmistatud Teise maailmasõja ajal Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris, kus Ell lapsena viibis.

 

Kahjuks pole nuku ja tema valmistaja kohta rohkem midagi teada. Kui keegi selle artikli lugejatest peaks nuku kohta rohkem infot omama, siis igasugused vihjed on Tartu Mänguasjamuuseumisse teretulnud (vt juurde lisatud pilti).

Ell Taburi fotod ja arhiivimaterjal on saadetud Teatri - ja Muusikamuuseumisse, kus loodetakse peagi jõuda tööjärjega nende läbitöötamiseni ja kättesaadavaks tegemiseni.

 

Lisan siia juurde lingi 28. märtsi 2021 Prillitoosi telesaatele, kus on juttu Ell Taburi nukkudest koos laulja Hanna-Liina Võsaga (minutitel 03.10-14.14):
https://etv.err.ee/1608139549/prillitoos

2020. aasta suvel jõudis peakonsulaati akordion, mille samuti saatsime Teatri- ja Muusikamuuseumisse, kus pillikogus sellesarnast ei olnudki.

 

Akordionile on peale kirjutatud „Kuressaar“, mis annab aimu, et tegemist võiks olla eesti pilliga. Pillimeistri ja -töökoja välja selgitamine alles käib, kuid muuseumil on olemas juhtlõngad, millega edasi töötada.

2019. aastal edastasime Eestisse laulja, koorijuhi ja helilooja Valdeko Loigu materjalid. Materjal ei ole veel inventeeritud, kuid kogu sisaldab Valdeko Loigu noote, käsikirju, kontsertide kavalehti jms.

2019. aastal edastasime Eesti Rahva Muuseumisse Sirje Helder Goldi perekonna arhiivi, mis annab läbilõike ühe perekonna saatusest kahe ilmasõja keerises kuni tänapäevani.   

Lisan juurde, et ülevaade on valminud koostöös SA Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja Ann Aaresilla ja Tartu Mänguasjamuuseumi peavarahoidja Liis Rehaga, kelle sõnum on, et kõik väliseesti teemalised materjalid on muuseumile väga olulised.

Väliseestlust kajastatavat materjali ei ole Eesti mäluasutustes ülemäära palju ja mitte kõik asukohamaad pole üheaegselt kaetud.

 

Välis-eesti materjalide kogumine on väga oluline ja aktuaalne ning uurijate huvi nende vastu üha kasvab.

 

Materjal dokumenteerib ja kajastab väliseesti kultuuri sündmusi, organisatsioonilist tegevust, erinevaid ettevõtmisi ning pagulaseestlaste argielu kodumaast kaugel.

Kui Teil on olulist kultuuripärandit, mida soovite talletada Eestis, siis palun võtke ühendust kas peakonsulaadi või siis otse Ann Aaresillaga.

Peakonsul
Kairi Künka