On vendadest meil lahkund üks siit ilmast…

See oli 23. juulil, kui tuli ootamatu teade, et samal hommikul lahkus igavikku Eesti Üliõpilaste Seltsi Ameerika Ühendriikide koonduse auvilistlane Heinrich Toots.

Oleme temaga kaotanud ühe oma vanima liikme, mehe, kes läbi aegade on EÜS-i ja eestlust toetanud nii sõnas kui teos.

Heinrich sündis 2. juunil 1929 Pärnus.

 

Perekonnal õnnestus veel 1941 ümber asuda Saksamaale, kus Heinrich lõpetas gümnaasiumi ja siirdus siis Hamburgi ülikooli oma lemmikalale –    geoloogia.

 

Aastal 1951 jõudis ta New Yorki ning jätkas õpinguid Columbia ülikoolis (1951-53). New Yorgis astus Heinrich 1953 ka EÜS’i liikmeks.

Haridustee jätkus nüüd Wyoming’i osariigis, kus University of WY on tuntud geoloogia alal.

 

Siin saavutas Heinrich oma sihi, kui ta 1965 promoveeriti geoloogia doktoriks.

 

Ta väitekirja teema oli Wyomingi piirkonna geoloogiline formatsioon oligotseeni ajastul (34 – 23 miljonit aastat tagasi). 

   
Peale ülikooli lõpetamist töötas Heinrich Toots 1966-91 geoloogia professorina Long Islandi ülikoolis. 

 

Need olid viljakad aastad, kus Heinrich lisaks õppetööle teostas hulga iseseisvaid uurimisi, mis avaldati teaduslikus kirjanduses.

Professionaalse tegevuse kõrval oli Heinrich Toots suur eestlane, kes kõikjal sõna, teo ja rahaliste annetustega kaasa aitas.

 

Nii andis EÜS talle paarikümne aasta eest auvilistlase tiitli.

 

Lisaks innukale tegevusele Eesti Üliõpilaste Seltsis oli ta aktiivne paljudes väliseesti organisatsioonides.

 

Kui Eesti vabanes, annetas Heinrich palju teaduslikku materjali Eesti Loodusloomuuseumile ja Tartu Ülikoolile.

 

Ja nii meenuvad Heinrichile mõeldes ühe eesti luuletuse lõppsõnad:  

 

Tänu Sulle hauassagi
vaikse musta mulla alla…
                

Raul Pettai