President Toomas Hendrik Ilves ja pr. Evelin Ilves vastuvõtul 20. septembril 2013 New Yorgi Eesti Majas kohaliku eestlaskonna tunnustuseks.   Foto: Eleri Ever/ president.ee

 

Nagu tavaks on saanud, külastas president Toomas Hendrik Ilves ka tänavu oma iga-aastasel ÜRO peaassambleel viibimise ajal New Yorgi Eesti Maja ja kohtus kohalike eestlastega.
Avasõna ütles New Yorgi Eesti peakonsul Sten Schwede, kes tervitas presidenti, proua Evelin Ilvest, EV suursaadikuid ja teisi kohaletulnuid ning tutvustas kohtumise kava.

Järgnevalt võttis sõna dr. Toomas Sõrra, kauaaegne New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees ja kunagine presidendi kaaslane siinse ühiskonna noortetegevuses. Tervituse käigus andis ta NYEHS nimel üle huvitava mälestuseseme, milleks oli presidendi kunagise elukoha, Leonia, NJ teeviit USAs. Samuti kinkis hr. Sõrra presidendile raamatu Leonia ajaloost. Järgnes klaveripala Hando Nahkuri võrratus esituses, mis teenis kuulajatelt suure aplausi.
President nentis oma sõnavõtu algul, et tal on hea meel New Yorgi Eesti Majja tulla, nüüd, kus ta ei ole enam väike laps, sest siis oli siin palju igavam, vanemad istusid all baaris ja tema pidi samal ajal koolis olema.
President Ilves mainis oma kõnes, et tänavu kevadel, 21. märtsil, sai praegune iseseisvusaeg pikemaks kui esimese vabariigi iseseisvusperiood. Nagu nüüd, tegid eestlased ka esimese vabariigi ajal tohutuid edusamme ja kui ei oleks olnud Eesti Vabariiki, siis oleksime nüüdseks hajunud nagu on liivlased, ingerlased ja teised. Kuid tegemist ei ole siin vabariikide vahelise eduvõistlusega. Tähtis on, et praeguseks ei pea keegi enam riigi kestmise pärast ärevust tundma. Eesti on nüüdseks rahvusvaheliselt turvalisem ja edukam kui kunagi varem ja on ka üle saanud majandussurutisest, Eesti ei ole kunagi enne nii rikas olnud, kui on praegu. President mainis, et erinevalt paljudest teistest endistest Ida-Euroopa sotsialismileerist pärit riikidest on Eesti edukam. Eesti on välja arendanud rahvusvahelise kuvandiga IT-riigi ja küberjulgeoleku, mis hõlmab ka maailma parimat digiretsepti süsteemi ja millest plaanitakse koostöös soomlastega teha riikideülene edulugu. Samuti on ühe suure uuringu järgi Eesti eduka kodanikuühiskonnana kaugel ees teistest Ida-Euroopa riikidest.
President avaldas arvamust, et riigi jõukus tasapidi kasvab ja nii nagu USA-s saadi 50- ja 60ndatel aastatel olnud viletsusest üle tööga, pühendumisega ja usuga oma ühiskonda ja kaasmaalastesse, saadakse seda ka Eestis.
Peale kõnet esitati presidendile ka küsimusi nagu, mida ta arvab sellest, et igati edukas ja läänelikus Eesti sees on eraldi üks suur linn Tallinn, mille kultuur ei vasta nõuetele, mida me endale esitame. President leidis, et ta peab olema erapooletu, aga ta on nõus sellega, et suhtumine altkäemaksu ja demokraatiasse on erinevates omavalitsustes erinev (nagu ka USA osariikides). Presidendi arvates on antud Eesti omavalitsustele liiga palju autonoomiat ja otsustusõigust. Ta mainis, et võrreldes teiste riikidega Eesti riigiaparaadis korruptsiooni peaaegu ei olegi, samas aga ei saa nõuda kohalikelt omavalitsustelt sellist läbipaistvuse taset, nagu nõutakse riigiaparaadilt. Riigiametnikud peavad selgitama, kust nende raha tuleb ja kuhu kulutatakse, aga linnavalitsuste ametnikele selliseid nõudmisi ei esitata ja on ametnikke, kelle elustiil ei ole kooskõlas nende ametliku sissetulekuga. President arvas, et järgmistel aastatel nad peaksid need probleemid lahendama.
Küsimusele, mida president arvab internetivabaduse ärakasutamisest erakonnasisesel valimisel teiste liikmete nimel e-hääletamisest vastas hr. Ilves, et internetivabadus ja see, mis juhtub erakondade sees, on väga erinevad asjad. Selline käitumine on taunitav, aga see ei ole koht, kus riik ütleb, et nüüd teeme kohtuprotsessi, kui tegemist ei ole riigi rahadega ega riigi võimuga. Samuti ei saavat riik segada erakondade korraldustesse nagu igasse teise organisatsiooni või seltsi siseasjadesse. Kui erakonnasiseselt eksitakse reeglite vastu, siis on erakonna liikmete ülesanne see asi korda ajada, riik sellesse sekkuda ei saa.
Piiriküsimuse kohta ütles president, et meil on piirileping olemas juba 1996. aastast ja saab nüüd vast lõplikult allkirjastatud.
Küsiti ka, miks presidendi arvates inimesed riigist lahkuvad. President vastas sellele küsiva žestiga kuulajate poole, kes ilmselt peaks ise paremini sellele küsimusele vastama. Hr. Ilvese arvates teevad inimesed oma valikud ise ja vabal maal on riigipiirid avatud.
Oma kõne lõpetas hr. Ilves kutsega tulla tagasi Eestisse, sest ta võib kinnitada, et seal on palju parem.
Koosviibimise korralduse eest hoolitses NY Eesti konsulaat ning New Yorgi Eesti Maja vastrenoveeritud teise korruse saalid olid esinduslikult ja vastavalt presidendi vastuvõtuks kaunistatud. Külaliste hulgas võis näha ka suursaadik Marina Kaljuranda Washingtonist ja hulgaliselt isikuid Eesti ÜRO esindusest, kolme noort Taanist, kes ajutiselt töötavad praktikantidena ÜRO’s, New Yorgi Eesti konsulaadi personali, jt. Järgnes rohke omavaheline arutelu koos esmaklassiliste suupistetega NY Eesti Maja köögist. Paljudki jäid veel vestlema, õhtust sööma ja juttu ajama vana ja uute tuttavatega pea keskööni välja.

Paremalt: Eesti Vabariigi President Toomas H. Ilves, New Yorgi Eesti Haridusseltsi juhatuse esimees Toomas Sõrra, Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis Sten Schwede.   Foto: Siiri Lind

 

 

Presidendi vastuvõtul esines pianist Hando Nahkur.  Foto: Siiri Lind

 

Rohkem pilte meie facebooki lehel http://tinyurl.com/presidendivastuvott

 

Aime Andra
Siiri Lind