Laupäeval, 20. veebruaril tuli kokku Long Islandi kohalik seltskond Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva tähistama. Tänu New Yorgi Eesti peakonsul Jaanus Kirikmäe ja Lakewoodi Eesti Maja esimehe Priit Parmingu vahendusele, oli aktuse põhiosa seekord kodu-eesti juhtivate jõudude õlgadel. Washington, DC-st oli kohal Eesti Kaitseatashee kolonel Meelis Kiili, kes tõi meie eestlaskonnale Vabariigi Aastapäeva tervitused Eesti riigi nimel. Aktuse peakõneleja oli Tallinnast Kodutütarde peavanem Angelika Naris, kes viibib USA ringreisil, võttes osa ka teistest USA ida- ja lääne- kaldal peetavatest Vabariigi aastapäeva pühitsustest.

 

Valdur Pratka, L.I. Eesti Kodu abiesimees, kes oli tänavuse aktuse peakoraldaja, avas aktuse ja hiljem tutvustas ka auväärt külaliskõnelejaid. USA hümnile järgnes õp. Uudo Tari päevakohane palvus. Ta manitses meid, et meie oma rahvuslike sihtide juures ei unustaks ka Jumala sihte. “Mida lähemale me tuleme Sinu (Jumala) eesmärgile: Sind otsida ja leida, seda lähemale tuleme meie ka endi eesmärgile, mis on meie rahva iseseisvuse säilitamine ja arendamine.”  Õp. Tari juhtis ka meie langenud sõja sangarite mälestamist. Juhan Aaviku “Laul langenud kangelastele”  helide saatel asetati sini-must-valge lintidega kaunistatud pärg kangelaste ausambale.

Kolonel Meelis Kiili nimetas oma tervitustes, et Eesti Kaitseväe esindajana USA-s on ta volitatud tervitama koosolijaid nii Eesti suursaadiku Wahingtonis, Eesti kaitseväe juhataja kui ka president Ilvese nimel. Avaldas rõõmu, et meie oleme saanud üles ehitada eesti kogukonna, kus tema saab tunda end täiesti kodusena. Kõik pärineb sellest, et “meie esiisad tegid selle julge otsuse ajada selg sirgu, saada eestlasteks, saada iseseisvaks ja saada vabaks.  Konstantin Päts ütles kunagi, et me pole saanud vabaks kellegi armust, vaid oleme selle ise kätte võidelnud.” Kuid ta manitses meid, et see võitlus meie riigi vabaduse eest ei ole lõppenud.  Meie naaberriik vihkab meie vabadust ja seetõttu oleme pidanud ja peame ikka veel võitlema. Ka tänane võitlus Afganistanis on võitlus Eesti vabaduse eest. “Elagu Eesti Vabariik!”

Aktuse kõnes kodutütarde peavanem Angelika Naris algas ülevaatega Eesti tänapäevasest olukorrast. Rahva 1,3 miljonist on 73% eestlased, mis aga muutub drastiliselt piirkonniti: 100% Hiiumaal, 23% Ida-Viru-maal. Siiski on algkoolid suurel hulgal eestikeelsed; 82 algkoolist on vaid 3 muukeelseid. Suurimaks probleemiks praegu on kõrge tööta tööliste arv ja noored on sellest kõige rohkem mõjutatud. Seetõttu on ka suur tähtsus noorte organisatsioonidel, millest neli suuremat on skaudid, gaidid, kodutütred ja noorkotkad. Esimesed kaks on rahvusvaheliste organisatsioonidega ühenduses; kodutütred ja noorkotkad aga ainult eestlaste koondised. 3400 noorega on kodutütred praegu ka kõige arvukamad.  Peamine rõhk kodutütardel on pandud isamaalikule kasvatusele; kasvatada ideaalset eesti kodanikku! Ka kõneleja ise on oma isamaa armastuse saanud kodutütardelt. Siht on kasvatada inimest, kes saab eluga hakkama ja tunneb ära olukordi, kus nende abi on vaja. Nad on uhked oma kuuluvusele ja tulevad Eesti tähtpäevadel isegi kooli oma vormis. Ühendus kodukaitsega (naiste kaitseliidule vastav organisatsioon) on ka tugev.

Pr. Naris tõi ka ette president Toomas Henrik Ilvese mõtte, et koosoleku rõõm ja kokkusaamise tahe on see kuidas mõõdame rahvast; seda meil on või ei ole – meil on! See on meie tegelik jõud, millele saame ise loota kui seda on vaja. Võtkem nüüd kokku ja tundkem  koosolemise rõõmu vaatamata sellele, et ei tea mis ees seisab. Lõpetades, pr. Naris manitses, et me annaksime ikka edasi oma panuse Eesti heaks ja soovis kõigile head Vabariigi Aastapäeva.

Järgnes Igrid DeSisto esitatud klaverisoolo Juhan Aaviko “Teelahkmel.”

Traditsiooniliselt kutsus meie auväärne veteran Harald Salumäe, kes just hiljuti oli pühitsenud oma 90. sünnipäeva, esile kõikide sõdade veterane.  Ette astusid 10 meest, kellele LIEK daamid kinnitasid sini-must-valge lindiga seotud lillekesed rinda.

Peale “Kaunistagem Eesti kojad...” ühislaulu, tänas Sven Roosild külaliskõnelejaid ja kõiki, kes oma tegude ja tulekuga olid võimaldanud pühitseda meie Vabariigi 92. sünnipäeva.  Eriline tänu kuulus ka LIEK einelaua toimkonnale, kelle valmistatud maitsvad road kutsusid osalema.  Aktus lõppes Eesti hümniga.

Sven Roosild