Houstoni eestlased ja abikaasad tähistasid vabariigi aastapäeva kogunedes piduliku laua ümber Arved ja Marilee Plaksi kodus.
Vanad sõbrad said üksteise kätt suruda ja uued  eestlased said tutvuda meie perega. Pidu algas küll rootsipärase hõõgveiniga, nn “glögiga”, aga Eesti iseseisvuse 92. aastapäeva toostiks tõsteti klaasid Vana Tallinna likööriga. Lauldi Ameerika ja Eesti hümni Taavo Virkhausi juhatusel. Muidugi Taavot polnud kohal, aga suurel TV ekraanil mängis Lääneranniku Eesti Päevadel peetud laulupeo video, mis ka algas hümnidega Taavo juhatusel. Laulsime tõhusalt kaasa.
Houstoni Eesti Seltsi esinaine Helen Arnold tervitas kohalolijaid. Ta jutustas, kuidas oli leidnud Houstonis eestlasi aastal 1999, mil saabus Eestist. See oli õpetlik! Ta sirvis telefoniraamatus läbi k-ga algavad perekonnanimed ja helistas, kui tundus eestipärane nimi. Viimaks saigi vastuseks “tere!” kui oli võtnud Hillar Kaasiku numbri. Vastupidiselt leidis meie kauaaegne eestlane Hillar Anton Heleni, kui nägi Vene toidupoes silti, et Helen Arnold otsib eestlasi. Tiina Priestman, otsides maja ostuks, leidis Houstoni maaklerite nimekirjast, et Houstonis on eesti keelt rääkiv agent, Hillar Anton, ja selle läbi sai abi maja ostmiseks ja ka kontakti Houstoni eestlastega. Tulevikus ei pruugi uustulnukad eestlasi nii enam leida. Lahendus on selles, et Houstoni Eesti Selts on nüüdseks Vaba Eesti Sõna nimestikus koos teiste USA keskustega.
Tiina Priestman võttis sõna Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeva tähenduse teemal. Tiina tuli Ameerikasse 1999, olles abiellunud ameeriklasega. Temale tundus see päev võrdsena Ameerika lõikuspühaga, tänupühaga. Oleme tänulikud omariikluse eest neile, kes vabaduse eest võitlesid iseseisvuse väljakuulutamise järel. Tulemus on, et meie identiteet on maailmas tunnustatud. Siin tahab Tiina oma lapsele eesti keelt õpetada, et tütrel säiliks side eestluse ja Eestimaaga.
Arved Plaks kui VES esindaja mainis Vaba Eesti Sõna tähtsust meie sidemete pidamiseks ja lehe toetamist tellimuste läbi. Leiduski üks tellimuse soovija. Jäi lahtiseks, mida peaks ajaleht pakkuma meie uuemale põlvkonnale.
Edasi andis Arved Plaks ülevaate eestlaste elust Texases. Esimesed peale sõda saabujad olid  “Eesti Viikingid" Rootsist, kes maabusid alul Floridas, kust neid taheti tagasi saata, kuni toonane president Truman kinnitas seaduse, mis lubas neil Ameerikasse jääda. Floridast läksid eestlased edasi Texase lõunaservale mere äärde, kus tegelesid palju aastaid krevettide püüdmisega.
Texase kuumus pole kunagi palju eestlasi meelitanud, aga aja möödudes saabus siia eestlasi  seoses keemia- ja õlitööstusega, kosmose arendamise või siis sõjaväe ülesannetel. Suhtlemine oli informaalne, kuni  Dallases, kus asus rohkem eestlasi, asutati 1978. aastal Dallase Eesti Selts. Selts korraldas koosolekuid, kaasa arvatud vabariigi aastapäeva tähistamisi ja osaleti Dallase kultuuriüritustel. Seltsis osa-lesid eestlased ka kaugematest linnadest, kaasa arvatud Houstonist, mis asub Dallasest 260 miili kagu suunas. Bensiin oli siis odav ja kõik olid nooremad. Aja jooksul vähenes Dallase eestlaskond vanaduse või mujale siirdumiste tõttu. Kui sinna on nooremaid juurde tulnud, pole nad end sidunud seltsiga ja seltsi tegevus lakkas 8 aastat tagasi, kui enam ei leitud kandidaate juhtkonda. 
Houstoni eestlaste pidepunktiks sai Kaasikute pere alates aastast 1970 kui nad kolisid Houstoni elama. Korraldati leer üheksale noorikule, mille õpetajaks oli Walter Koppermann. Kui 1983. aastast alates tuli kodumaalt arste õppima Houstoni meditsiinikeskusesse, siis tegi Kaasikute pere nende viibimise koduseks. Vastuvõtte korraldati, kui Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis kontserte kahel korral, samuti kui Viljandi Rotary klubi külastas Houstonit. Kui Arved Plaks korraldas “Eesti õhtu” kohalikus kirikus, liitusid seal Kaasikute abiga ka 18 eestlast üle saja osavõtja hulgas. Võiks ütelda, et see oli kui Kaasikute aeg.
Uue sajandi algusega hakkas Houstonisse tulema noori eestlasi Eestist. Nemad polnud põgenikud, vaid inimesed, kes olid abiellunud ameeriklastega või tulid tööle. Kaks eestlast saabusid värvatuna tunnustatud Houston Balleti truppi. Uustulnukate seas oli Helen (Jürlau) Arnold, kes kohe, leides teisi uustulnukaid, organiseeris kokkutulekuid jaanipäevadel. Võiks ütelda, et tema tulekuga algas Arnoldi aeg. Kui tema juures viimati peetud jaanipäevale kogunes kuni 40 inimest, siis otsustati asutada Houstoni Eesti Selts, mille esinaiseks valiti Helen. Õppides Dallase kogemustest, otsustati asi nii lihtsaks teha kui võimalik. Esinaisena saab Helen meie eestlaskonna eest rääkida ja kaasata abilisi nagu olukord vajab. Kui Eesti välisminister Urmas Paet külastas Houstoni kohtumaks vastmääratud siinse Eesti aukonsuliga, tuli kokku suurem arv eestlasi üle terve Texase Heleni initsiatiivil. Nii siis ka siin kirjeldatud vabariigi aastapäeva tähistamine.
Vabariigi aastapäeva tähistamisele tuli ka Eesti aukonsul Texases, härra Richard Drake koos abikaasaga. Härra Drake mainis, et ajast kui ta määrati aukonsuliks möödunud septembris, on tal juba olnud võimalus aidata üht Eesti kodanikku, kes siin külastades kaotas oma passi.
Õhtusöögiks oli eestlaskond valmistanud eestipäraseid toite: sülti (aitäh Irile Connecticutis, ja Einole Seattles, abi eest!), rosoljet, külma heeringat, mulgikapsaid ja muud. Õhtu lõppedes tänas Hillar Anton kõiki, kes selle õhtu nii meeldivaks tegid.
Arved Plaks