Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mis ühendab 11 riigis asuvaid organiseeritud eestlasi, tuli kevadiselt päikesepaistelisel 19.-20. märtsi 2010 nädalalõpul kokku täiskogule ehk aastakoosolekule Eesti Vabariigi suursaatkonnas, USA pealinnas Washingtonis.
Kohapealseks korraldajaks, heas koostöös suursaatkonna personaliga, oli Eesti Rahvuskomitee Ühend-riikides esinaine Marju Rink-Abel ja üritusest võttis osa umbes 30 inimest.
Täiskogu avati EV suursaatkonna majandusnõuniku Viljar Lubi tervitusega, mille peale algas põhikirjakohane koosolek. Seda juhatasid Marju Rink-Abel ja Laas Leivat ning protokollis Gris Livieri.  Tutvustati alguses lühidalt liikmesmaade möödunud aasta tegevuse aruandeid, mis juba varem olid delegaatidele kirjalikult välja saadetud.
Rootsi Eestlaste Liidu esimees Jaak Akker andis üldiselt positiivse pildi Rootsi eestlaste olukorra ja tegevuse kohta. REL tegutseb edukalt mitmel alal, eriti arhiivide korrastamisega ja eesti keele hoidmisega. Muret tekitab vene-saksa Nord Stream gaasijuhtme paigaldamine Läänemerre.
Saksamaa eestlaste esindaja Maie Kisis-Vainumäe rääkis peamiselt ESTO 2009 heast kordaminekust ja et Saksamaa eestlaskonna muredeks on hajali elamine ja Berliini Eesti Maja kulukas remont.
Inglismaa esindaja Toomas Ojasoo avaldas muret eestlaste tegevuse üle Londonis. Seal töötavat hästi Eesti Kool, aga mitmete sealsete eestlaste tegevus ja koostöö Inglismaa Eestlaste Ühinguga ei olevat rahuldav.
Austraalia esindaja Sirje Jõgi kirjeldas eestlaste elu oma asukohamaal, kuhu viimastel aastatel on tulnud suurel arvul „backpackereid“, ehk noori seljakotiga rändajaid Eestist. Eriti populaarsed on Austraalias eesti rahvatantsu harrastamine ja Sõrve suvelaagrist osavõtmine.
Kanada eestlaste esindaja Avo Kittask informeeris muuhulgas Toronto Eesti Maja juubelist, kaubavahetusest Eestiga ja Johan Pitka ausamba avamisest. Kanada ja USA eestlased töötavad oma riikides tihti koos teiste ida- ja kesk-euroopa rahvaste organisatsioonidega.
USA eestlaste keskorganisatsiooni tegevusest rääkis Marju Rink-Abel, kirjeldades aasta jooksul läbiviidud eesti organisatsioonide konverentse, poliitilist lobitööd koos teiste rahvusgruppidega ja toetuste jagamist. Suured kaugused erinevate eestlaste keskuste vahel Ühendriikides tekitavad vahest kommunikatsiooniraskusi.
Leedu esindaja Liia Urmani ja tema seltsi peamiseks mureks oli koostöö puudumine EV saatkonna inimestega Vilniuses. Kadedusega kogesid Leedu eestlased kui hästi laabub koostöö mujal EV saatkondade ja väliseesti kogukondade vahel.
Tšehhi esindaja Iivi Zajedova rääkis eesti kultuuriüritustest, nagu filmide näitamine ja emakeelepäeva korraldamine koostöös saatkonnaga ja kutsus kõiki huvilisi osalema Euroopa Eestlaste Koori laululaagrist Prahas k.a. oktoobris.
Läti Eesti Seltsi esinaine Piret Valma avaldas muret kogukonna vananemise ja veel palju remonti vajava Eesti Maja üle ning tutvustas ka muudatusi Riia Eesti Kooli tegevuses.
Venemaa eestlaste esindaja Külli Sulg kirjeldas positiivselt Venemaa eestlaste olukorda, nimetades muuhulgas edusamme Peterburi Jaani kiriku taastamisel. Teatavat segadust oli tekkinud seoses Eestist organiseeritud Levašovo Memoriaalkalmistu külastamisega novembris.
Ukraina esindaja Mare Litnevska kiitis head koostööd EV suursaadikuga Kiievis ja andis põhjaliku ülevaate Ukraina eesti seltside tegevusest eri linnades, eriti esile tõstes oma 90.a. juubelit tähistava eesti seltsi Harkovis.
Järgnes allakirjutanu, ÜEKN esindaja Eestis aruanne. Kirjeldasin peamiselt muutusi oma tegevuses seoses üldise majanduskriisiga ja töökoha kolimisega Rahvastikuministri büroost Haridus- ja teadusministeeriumi 2009.a. suvel.

ÜEKN esimees Jaak Juhansoo ja abiesimees Ylo Anson esitasid ÜEKN juhatuse tegevuse aruande. Selgus, et tegevus üldiselt oli olnud rahuldav, aga et kontaktid juhatuse ja mitme liikmesmaa vahel vajaksid parandamist. Ka olid esimehe haigestumised mingil määral häirinud juhatuse tegevust.
Kuulati ja kiideti heaks läinud aasta ÜEKN majandusaruande, mille esitas laekur Veljo Areng. Möödunud aasta tegevuse käive oli ligi 52 000 USD ja lisaks jagati Linna Fondist eesti üliõpilastele stipendiume 48 000 USD ulatuses.
Arutati ESTO-de sihte, sisu ja korraldamist minevikus ja tulevikus, ilma et oleks otsust tehtud järgmise ESTO kohta. Oodatakse ettepanekuid huvitatud korraldajatelt. Arvesse võttes aastaid kestnud arutlusi ESTO-de sihtide, asukoha ja sisu kohta, otsustati ÜEKN juurde luua ESTO tuleviku kujundamise nõuandev komisjoni. Võeti vastu üldsõnaline ÜEKN tegevuskava eelmiste aastate eeskujul ja kinnitati k.a. eelarve 155 000 USD käibe ulatuses.
ÜEKN juhatuse koosseisu määramisel otsustasid Läti ja Leedu eesti seltside esinaised ise Skype abil oma liikmeid esindada juhatuses, seega loobudes seni toiminud USA-s elavate esindajate vahendamisest. Otsustati järgmise aasta kevadel korraldada ÜEKN täiskogu Lundis, Lõuna-Rootsis. 
Täiskogu esimene päev lõpetati piduliku vastvõtuga EV suursaadiku Väino Reinarti residentsis, kus võtsid sõna m.h. suursaadik, EV president Ilves ja ÜEKN esimees Jaak Juhansoo – kõik viisakalt ja südamlikult teineteist kiites ja tänades. 
Peale teist koosolekupäeva koguneti ühiseks õhtusöögiks St Gregory Hotelli peosaali, kus maitsva söögi juurde tänati täiskogu korraldajaid, vesteldi lauanaabritega ja kuulati juba traditsiooniks kujunenud mees- ja naiskooride etteastumisi. Mitut mandrit esindav vaid bassidest koosnev meeskoor laulis vähemalt neljal häälel jõuliselt „Mu armas isamaa“ ja kohapeal moodustatud naiskoor rohkem vaoshoitud häältel „Ei saa mitte vaiki olla“.
Hilisõhtul jäeti jumalaga ja algasid enamusel ettevalmistused kojusõiduks, igaüks oma kodukohta eri riikides, et seal uue innuga jätkata eesti keele ja kultuuri edendamist ja Eesti ja eestlaste huvide kaitsmist - mis ongi Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ja tema liikmesorganisatsioonide peamiseks ülesandeks.

Aho Rebas
ÜEKN esindaja Eestis